Põllumajandustootja edukuse määrab tulevikuriskide õigeaegne hindamine

Sirje Lemmik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Infop
Infop Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles eile Viljandis Ugala teatris peetud põllumeeste suurkogul, et tänapäeva edukas põllumees peab tulevikku vaatavalt tegelema riskijuhtimisega, sest kliimatingimused muutuvad, otsima tasakaalu keskkonnaga ja heitlike majandusoludega ning säilitama ressursse neid säästvalt kasutades.

Minister Tamm rõhutas, et toidutootmine põhineb looduslikel ressurssidel, mis kasvava nõudluse tingimustes on järjest piiratumad. Prognoosid ütlevad, et 30 aasta pärast on maailmas 9 miljardit inimest ning nõudlus toidu järele kasvab 60 protsenti.

„Eestis on 125 000 hektarit maad hoitud heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, kuid  tootmisest väljas ning potentsiaal tootmismahtude suurendamiseks ja uute välisturgude leidmisel on ilmne. Samuti on meie põllumajandusel kõrge potentsiaal lisandväärtuse tõstmisel ehk toorainest kohapeal toodete valmistamiseks. Mullu läks põllumajandussaaduste ekspordist toorainena välja 36%, seda on liiga palju,“ märkis minister.

„Globaalsete kliimamuutustega kaasneb järjest rohkem prognoosimatuid pöördeid, mis oluliselt mõjutavad toidutootmist üle kogu maailma. Esmapilgul võib Eesti asend tunduda turvalisem, kuid ka meie toidutootmistehnoloogiad peavad muutuma jätkusuutlikumaks ja selleks valmistudes tuleb juba praegu riske adekvaatselt hinnata,“ ütles Tamm.

„ Toonitan, et riskijuhtimine on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal põllumajandusministrite mitteametliku kohtumise teema: algatame arutelu, kuidas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames saaks riskijuhtimist paremini korraldada. See on Eesti panus riskijuhtimismeetmete täiustamisesse ÜPP 2020+ raames,“ selgitas Tamm.

„Majanduslikest riskidest teame, mida tähendas Vene turu äralangemine.  Nii Maaeluministeerium kui ka Veterinaar- ja Toiduamet on palju rõhku pannud Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele uute turgude avamisele. Rohkem on teada jõupingutustest ja edusammudest Jaapani ja Hiinaga, kuid sama tõsine töö käib Kagu-Aasias laiemalt, lisaks Põhja-ja Kesk-Ameerikas,“ täpsustas Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamm andis suurkogul 21 silmapaistvale põllumehele ja maaelu edendajale Eesti põllumajanduse suurkuju Carl Robert Jakobsoni kujutisega hõbedase aumärgi „EestiMAA Heaks!“. Aumärk antakse silmapaistvate teenete eest Eesti maaelu ja põllumajanduse edendamisel, samuti panuse eest põllumajandushariduse vallas ja maakultuuri edendamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles