Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud lindudel ja loomadel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kohtumise võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel elavate loomadega.
«Eesti niidetavatel aladel pesitseb mitu üha haruldasemaks muutuvat linnuliiki, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele rohumaadele satuvad sageli ka metskitse- ja halljänese pojad. Maaharija peaks olema heinateol hoolikas ning soovitavalt niitma maa-ala servast-serva või keskelt-lahku meetodil,» tõdes keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Selline tegutsemisviis võimaldab tema sõnulvähemalt osaliselt lindudel-loomadel masinate eest taanduda ning säästab seeläbi põllumajandusmaastikele eriomast elusloodust.
«Eesti on väga rikas ja mitmekesine maa, kus looduslikud metsad ja sood vahelduvad põllumajandus- ja talumaastikuga. Elurikkuse hoidmise seisukohalt on väga olulised erinevad traditsiooniliselt majandatavad liigirikkad poollooduslikud kooslused, näiteks niidud, puisniidud ja looduslikud karjamaad. Nende alade loodusväärtuste hoidmisel on võimalus kaasa aidata igal põllumehel,» sõnas Talvi.