Aitasin ellu viia justiitsministeeriumi soovi kohtuda Valga poliitikute ja vanglast vabanenute vastu allkirja kogunute esindajatega. Ministeerium soovis ära kuulata kõik osapooled ja selgitada välja, mis põhjustas sedavõrra suure protestilaine. Kohtuda just 26. juunil oli ministeeriumi ettepanek, aga sobis ka poliitikutele.
Ainukene, kellele kuupäev üldse ei sobinud, olin mina, kuid ainuüksi enda tõttu ei pidanud ma vajalikuks kokkusaamist edasi lükata. Olen ju jaganud selgitusi nii ajalehes, sotsiaalmeedias, volikogus, linnaelanikega kohtudes kui telefoni teel.
26. juuni oli mu kahenädalase puhkuse viimane päev, mille kestel tegelesin ka kohtumise organiseerimisega. Seda päeva ei saanud ma tööks ära anda seetõttu, et tegin ülikoolis eksamit. Ehk need asjaolud annavad piisava põhjenduse mittekohaleoluks.
Ei vasta tõele Siiri Reiljani väide, et ministeeriumi ametnikud ega poliitikud teadnud, miks mind ei ole – kõiki olin teavitatud, küsimustelaviini all ei andnud Reiljan neile võimalust vastata.
Samuti ei vasta tõele, et osapooltele oleks sobinud teine aeg: kuupäeva klapitati pikalt. Viimasena ootasime allkirjakogumise peamise eestvedaja Allain Karuse kinnitust osalemise võimalikkusele, mis saabus vahetult enne jaanipäeva.
Kui algne peamine vastuväide oli, et plaani linnarahvaga ei arutatud, siis kohtumisel tõdesid ka allkirjakogujad, et ka pikem teavitamine ei oleks seisukohti muutnud – nad oleksid lihtsalt veel rohkem allkirju kogunud.
Sotsiaalteenuste arendamine ongi sotsiaalabiameti juhataja töö. Miks aga üks teenuste sihtgrupp sellise võnke kogukonnas tekitab, on arusaamatu. Kes on järgmised sotsiaalabi saajad, keda Valgas ei tohiks olla? Paralleelselt tegelesin puuetega laste ja töövõimekaoga täisealistele rehabilitatsiooniteenuste taastamisega Valgas, mis päädis tubli teenuseosutaja leidmisega.
Teine peamine vastuväide oli, et kuue endise vangi ühte majja kuueks kuuks teenusele suunamine tekitab kuritegelike mõtete koondamise ja uued teod. Kohtumisel soovitasid allkirjakogujate esindajad hoopis vastupidist – pandagu nad Piiri tänava sotsiaalmajja, kus aegade jooksul kogunenud kuni 20 vanglataustaga inimest. Just seda silmas pidades ma sotsiaalmaja varjandist loobusingi.
Muudele Siiri Reiljani arvamusloos tõstatatud küsimustele on vastused varasemates arvamuslugudes, nii minu kui Teresa Sale poolt.