Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Valgamaal on päästjad loomi-linde aidanud 11 korral

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Koduloomadest on tänavu 116 juhul abi kutsutud kassidele. Foto on illustratiivne. | FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Päästjad tegid tänavu esimesel poolaastal üle Eesti 762 väljasõitu, mis olid seotud abitus seisundis looma või linnuga. Seda on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8 protsenti ehk 54 päästesündmust rohkem, ütles päästeameti pressiesindaja BNSile.

«Valga maakonnas on tänavu kuue kuuga olnud 11 sellist päästesündmust,» täpsustas päästeameti pressiesindaja Riin Oeselg.

Koduloomad on üle Eesti abistamist vajanud 163 korral ehk 22 protsendil kõigist juhtumitest, veerand sündmustest on seotud olnud metsloomade abistamisega ja pisut enam kui poolel kordadest on abi vajanud linnud. Päästjaid kutsuti lindudega seotud sündmustele poole aastaga 393 korda, mis moodustab 52 protsenti selle valdkonna väljakutsetest.

Koduloomadest on 116 juhul abi kutsutud kassidele, 39 korral koertega seotud juhtumitel, viiel korral hobuse ja neljal lehmaga seotud juhtumitele.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on enim tõusnud väljakutsed abitus seisundis lindudele – kasv on 91 päästesündmust ehk suurenemine on olnud 30 protsenti. Enim on kasvanud kajakatega seotud juhtumid, mida on 74 sündmuse võrra rohkem kui mullu. Partidega oli tänavu 19 sündmust rohkem kui eelmisel aastal, luikedega kaheksa ja tuvidega seitse sündmust rohkem.

Samas on vähenenud metsloomade abistamise sündmused – neid on 36 juhtumit ehk 16 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta kuue kuuga. Enim on abi vajanud kitsed – 78 korral. Põdrad vajasid abi 49 juhul, rebased 19 korral, kährikud 13, jänesed kaheksal korral. Kobraste ja oravatega oli seotud viis ja karudega ning siilidega neli väljakutset. Üks või kaks juhtumit oli seotud hirve, hiire, hundi, hülge, sea või tuhkruga.

Madudega oli esimesel poolaastal seotud kümme juhtumit. Neljal juhul oli mao liik teadmata, kahel korral oli tegemist nastiku, korra boamao, kodumao, maisinastiku ja roninastikuga. Kui eelmise aasta esimesel kuuel kuul oli kahel korral päästjate abi vaja ka rästikutega seotud juhtumites, siis tänavu mitte kordagi.

Lindudest on enim päästesündmusi seotud kajakatega – 174. Partidega seotud juhtumeid oli 53, tuvidega 43, varestega 36, luikedega 28, teadmata linnuliikidega juhtumeid 23. Kurgede ja öökullidega juhtumeid oli kuus, pääsukestega viis, üks kuni kolm juhtumit on puudutanud albatrossi, hakki, harakat, kauri, kormorani, kuldnokka, kulli, metsist, musträstast, papagoid, pistrikku, tihast või tuttpütti.

Abitus seisundis loomade ja lindude sündmused on suurenenud just suvekuudel – siis on kutseid kaks korda rohkem kui eelnevatel kuudel, märkis päästeameti esindaja.

Kõige enam tehakse abitus seisundis loomade või linduide kohta väljakutseid Harjumaal. Sealt laekus 445 ehk 58 protsenti kõigist kutsetest, sealhulgas Tallinnast 335 ehk 44 protsenti.

Tagasi üles