Rahandusministeerium eraldas toetust 55 esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks kogusummas 57 miljonit eurot. Valgamaale eraldati toetust Otepää, Tõrva ja Valga tervisekeskuse tarbeks.
Valgamaa tervisekeskused saavad rahasüsti
Kavas on luua või tänapäevastada esmatasandi tervisekeskused, kuhu põhiteenustena koondunud perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemanda ja koduõenduse teenused. Uued tervisekeskused vastavad paremini vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest rohkem tähelepanu pööratakse krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele.
Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad, üldarstiabi tegevusloa omajad ja eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba praegu perearstid töötavad. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavale toetusele lisandub taotlejate omafinantseering.
Toetusega on kavas ehitada või rekonstrueerida Abja-Paluoja, Alatskivi, Antsla, Elva, Haabneeme, Haapsalu, Jõhvi, Jüri, Kadrina, Kehra, Kiviõli, Koeru, Kohila, Kohtla-Järve, Kose, Kuressaare, Laagri, Lihula, Loksa, Mustvee, Märjamaa, Narva, Otepää, Paide, Põltsamaa, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Räpina, Saku, Saue, Sillamäe, Suure-Jaani, Tabasalu, Tapa, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Väike-Maarja tervisekeskused.
Tallinnas toetati Lääne-Tallinna Keskhaigla investeeringuid Kopli ja Mustamäe tervisekeskusse, Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena tervisekeskuse projekti ning samuti ASi Põhja-Eesti Taastusravikeskus Pelgulinna tervisekeskuse, Meditiim OÜ Nõmme tervisemaja, OÜ Perearst Piret Tammist Nõmme Raudtee tänava tervisekeskuse, OÜ Pirita Perearstikeskuse ja Medicum Perearstikeskus ASi projekte.
Tartus toetati Tartu Ülikooli Kliinikumi tervisekeskuse, OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse ja OÜ Chris Medical esitatud Tartu Annelinna tervisekeskuse projekte.