Võitlus võõrliikidega jätkub

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karuputk. Illustratiivne foto.
Karuputk. Illustratiivne foto. Foto: Marko Saarm / Sakala

Iga kodanik, kelle kinnistul või naabruses kasvab ohtlik võõrliik karuputk, saab kaasa aidata kodumaiseid liike ohustava ja kiirelt leviva putke tõrjele.

Kätte on jõudnud karuputke ohtlike võõrliikide õitsemisaeg, mistõttu taimi võib juba kaugelt märgata. Keskkonnaamet saab pidevalt teateid nii uutest kui juba teadaolevatest leiukohtadest. Kuna riiklikusse tõrjesse ei jõua tänavu enam uusi alasid lisada, on väga tervitatav maaomanike panus meie kodumaiseid liike ohustava ja kiirelt leviva karuputke väljakaevamisel.

«Eesti on meie ühine kodu ja nii eraisikute kui ka kohalike omavalitsuste ühised pingutused karuputke levikukollete hävitamisel on äärmiselt olulised, et vähendada selle tigeda tulnuka edasist levikut. Üksiku taime väljakaevamisel ja õisiku korralikul hävitamisel ei pruugi sinna edaspidi enam uut putke kasvada ning lisaks pidurdame nii ohtliku võõrliigi edasist levikut,» lausus keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.

Kõige kindlam viis taime hävitamiseks on peajuure väljakaevamine. Õitsvatel taimedel ulatub juur enamasti labida sügavuseni. Kui pinnas võimaldab, on kaevamine jõukohane igale täisealisele ja tervele inimesele. Eelnevalt tuleb taime küljest maha lüüa suuremad lehed ja õievarred ning visata need kaugemale, seejärel peaõisik koos varrega langetada madalalt labidaga läbi lüües. Seemnetega või seemnealgetega õisikud tuleb põletada.

«Kindlasti ei tohi välja kaevatud terveid taimi ja seemnetega õisikuid visata silma alt eemale võssa või kraavi, sest nii valmivad seemned edasi ja taim levib veel kaugemale. Väga oluline on vältida ka karuputke seemnete maha varisemist üksikute taimedega leiukohtades. Üksik taim võib olla sattunud tee äärde juhuslikult, ent seemnete varisedes hakkab putke kasvupaik laienema jõudsalt,» selgitas Vunk.

Kui ise taime kaevata ei jõua, võiks vähemalt taime maapinnal kasvava osa maha raiuda ja õisikud põletada. Kui taim jõuabki endal ädalaõisikud kasvatada, on valmivate seemnete hulk siiski oluliselt väiksem. Kevadel, kui putkel veel suuri lehti ja pikki varsi pole, on taimi füüsiliselt lihtsam koos juurega välja kaevata, seega vajadusel võib pärast õisikute põletamist jätta taime kaevamise kevadeks.

Hiid- ja Sosnovski karuputke taime mahlaga kokku puutunud nahal võib tekkida hiljem päikese käes viibides tugev põletus, mistõttu tõrjetööle asudes tuleks kanda pikki riideid, kummikuid, kindaid, võimalusel ka kaitseprille ja tegutseda ettevaatlikult.

Karuputke võõrliikide tõrjega seotud küsimustes annavad infot keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialistid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles