/nginx/o/2010/09/25/438192t1hfb59.jpg)
Selleks et Dubaist Chicagosse lennata, Abu Dhabist New Yorki või Dohast Washingtoni, lennatakse teiste kohtade seas ka üle Eesti kagunurga.
Maailma suurim reisilennuk lendab iga päev Eesti õhuruumis
/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
6. august 2017, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatad taevasse ja näed, et lennuk lendab, nii et valge jutt taga. Aga kust see tuli ja kuhu lendab? Millised lennukid ja mis firmade omad liiguvad meie õhuruumis? Nendele ja veel paljudele küsimustele aitab vastuseid leida Lennuliiklusteeninduse ASi lennujuhtimisosakonna juhataja Üllar Salumäe.
Küsimusele, millised lennuliinid üle Valgamaa, üle Kagu-Eesti lendavad, on tema sõnul üsna keeruline vastata. Sõltuvalt tuultest ülemises õhuruumi osas võivad lennuettevõtjad marsruute muuta. Kagu-Eesti kohal olevat õhuruumi tervikuna kasutavad lennuettevõtjad mitmete lennuühenduste tagamiseks.
Vaid mõni näide. Lennud Helsingist/Tallinnast Ida-Euroopa ja Lähis-Ida sihtkohtadesse ja vastupidi. Peterburist Kesk- ja Ida-Euroopasse ja vastupidi. Lähis-Ida suurematest lennujaamadest (Dubai, Abu Dhabi, Doha) USAsse ja vastupidi. Aeg-ajalt ka Euroopa ja Kaug-Ida vahelised ühendused.
Kui mitu lennukit päevas siit kandist üle lendab? «Lendude arv varieerub. Keskmiselt 15–20 protsenti lendudest võib kasutada neid mainitud trasse, arvuliselt siis sadakond lendu päevas,» ütles Salumäe. Tänavune maksimumpäev ülelende kogu Eesti õhuruumis oli 607 lendu. Statistika järgi on lendude poolest kõige intensiivsemad päevad neljapäev ja laupäev.
Sisenemis- ja väljumispunkte on Eesti kohal lõputu arv. «Oleme koostöös naabrite ja partneritega loonud trassivaba õhuruumi, teoreetiliselt võivad õhusõidukid siseneda meie vastutusalasse neile sobivast kohast,» lisas Salumäe.
Maailma suurim reisilennuk
Lennuliiklusteeninduse ASi kliendibaasis on mitusada klienti. Suuremad on Finnair, Lufthansa, British Airways ja teised suuremad Euroopa lennufirmad, Rossiya ja Aeroflot Venemaa poolelt ning Cathay Pacific, Air China, Emirates ja Qatar Airways Aasiast.
Millised lennuliinid/lennukid üle lendavad, näeb reaalajas aadressilt flightradar24.com. Näiteks näeb, kuidas Qatar Airwaysi lennuk tõuseb õhku Katari pealinnast Dohast ja võtab suuna Atlantasse, lennates üle Eesti kagunurga. Või siis tõuseb Dubaist, Araabia Ühendemiraatide suurimast linnast õhku lennufirma Emirates õhusõiduk ja võtab suuna Chicagosse, ikka üle meie kagunurga. Rääkimata Pakistan International Airlinesi lennuliinist Toronto–Lahore ning United Airlinesi liinist New York – Delhi. Ja Rossiya lennutab reisijad näiteks Berliinist ja Larnacast üle Valgamaa Peterburi.
Enamik väga eksootilisi lende lendab Eestis ühekordsete nii-öelda tšarteritena. Pikka aega lendas üle Lõuna-Eesti maailma pikim regulaarlennuliin – Singapur–Houston, lennu kestus üle 17 tunni. Ka nüüd lendab sama liin üle Eesti, aga kuna nad teevad Moskvas vahemaandumise, siis pikima lennuliini tiitlit nad enam ei kanna.
Maailma suurim reisilennuk Airbus 380-800, mis on mahutanud kuni 853 reisijat, on Eesti õhuruumis igapäevane klient. Maailma suurim ja raskeim lennuk An-225 on meie õhuruumi samuti väisanud, aga kuna seda lennuki tüüpi on ainult üks lendav eksemplar, siis ilmselgelt väga tihti see Eesti kohale ei satu.
Ametis on üle 70 lennujuhi
Olgu ära öeldud ka see, et ega lennukid siit tasuta üle lenda – ikka raha eest.
Kõigepealt tuleks aga selgitada, et iga lennuk läbib Eesti õhuruumi eri trajektoori mööda, mõnest kilomeetrist kuni mõnesaja kilomeetrini. Samuti kõik lennukid, alustades väikelennukitest kuni väga suurte transpordilennukiteni, on erineva maksimaalse stardimassiga. Nendest kahest olulisest komponendist sõltub lõpuks õhuruumi läbimise tasu. Näiteks Boeing 737-300 maksimaalse stardimassiga 62,82 tonni, läbides Eesti õhuruumis 265 kilomeetrit, maksab selle eest Lennuliiklusteeninduse ASile umbkaudu 85 eurot.
Eesti õhuruumis liikluse reguleerimisel on täita oluline roll Lennuliiklusteeninduse ASi lennujuhtidel. Tallinna lennujaama lähedal on kokku kolm lennujuhtimisüksust. Lähilennujuhid ehk lennujuhtimistorni lennujuhid juhivad lende lennuväljal ja selle lähedal. Piirkondlikus lennujuhtimiskeskuses juhitakse ülelende. Nende kahe üksuse vahele jääb veel lähenemislennujuhtimisüksus.
Praegu on lennujuhte tööl üle 70, vahetuste pikkused on 7 kuni 11 tundi. Päevasel ajal töötatakse järjest maksimaalselt poolteist tundi, öösel pikemalt, kuni neli tundi järjest. Korraga võib lende juhtimas olla kuni kümme lennujuhti.
Kas lennujuhid on ühenduses ja juhivad Eesti kohal ka NATO hävitajaid? «Jaa ja ei. Sõltuvalt NATO hävitajate ülesannetest,» ütles lennujuhtimisosakonna juhataja Üllar Salumäe.