Kui aastavahetusel kaovad Eestist kõik 15 maavalitsust ja enamus nende tööülesanetest jaotub kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide vahel, siis maavalitsuste asemele luuakse riigihalduse talitused, kirjutab Tartu Postimees.
Maavalitsuste asemele tulevad riigihalduse talitused
21. august 2017, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maavalitsuste ülesannete ülevõtmisel tekib kindlasti mõningaid probleeme. Selle tarvis on plaan jätta igasse maakonda seniste maavalitsuste asemele riigihalduse talitus,» ütles eelmisel nädalal Tartumaa omavalitsusjuhtidega kohtunud riigihalduse minister Jaak Aab.
Minister selgitas, et sõltuvalt maakonnast asub talituses tööle kolm kuni üheksa inimest. «Sinna jäävad planeerijad; arhivaarid, kes hakkavad dokumente korrastama. Kindlasti infotöötaja, kes jagab inimestele teavet, kuhu nad oma küsimustega ja toiminguteks peavad pöörduma,» edastas Tartu Postimees Aabi sõnu.
Riigihalduse talituse puhul on Tegemist maavalitsuse vähendatud versiooniga, mis jääbki igas maakonnakeskuses tööle. «See pole ajutine lahendus. Need väikesed rakukesed jäävadki maavalitsuste majadesse,» täpsustas Aab.
Mis puutub maavalitsuste ülesannetesse, siis haridusvaldkonnaga seotud teemad, nagu õppeasutuste järelevalve ja koolivõrgu planeerimise küsimused, võtab üle haridus- ja teadusministeerium. Eksameid ja tasemetöid aitab korraldada sihtasutus Innove, kirjutas leht.
Ülejäänud toiminguid peaksid tegema kohalikud omavalitsused. Olulisimad neist on ühistranspordi ja ka näiteks valimiste korraldamine ning rahvastikutoimingute tegemine.
Lisaks riigihalduse talituse loomisele on valitsus juba praegu plaani võtnud ühistranspordikeskuste rajamise, need peaksid uuest aastast aitama koos omavalitsustega korraldada maakondlikke bussiliine. Seega on tegemist veel ühe uue riigiasutusega, mis maavalitsuste kadumise järel juurde tekib, kirjutab Tartu Postimees.
Minister Aab rõhutas lehe teatel, et maavalitsuste kaotamise eesmärk pole kokkuhoid. «Ma ei eelda, et maavalitsuste ülesannete ülevõtmine peaks kuidagi kulusid kokku hoidma. See pole ka eesmärk. Oluline on see, et need ülesanded saaksid kiiremini ja tõhusamalt täidetud,» lisas riigihalduse minister.