Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Reisikindlustus hüvitab läbi põranda kukkumise, kuid ei tasu peielaua eest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Et ka kipsis jalaga saaks puhkus võrdlemisi muretult veedetud, tasub enne välismaale minekut kaaluda reisikindlustuse ostmist. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Selleks, et kauaoodatud puhkusel juhtunud viperuste tõttu rahakotti suur auk ei käriseks, on mõistlik soetada reisikindlustus. Lepingu peenikest teksti tasub põhjalikult lugeda, sest tingimused ja väljamakstavad summad varieeruvad pakkujatel üsna palju.

Seesami reisikindlustuse tootejuht Jonatan Jõks ütles, et liiga tihti vormistatakse kindlustus vaid formaalselt, ilma tingimustesse süvenemata. See võib aga tekitada olukorra, kus näiteks hüvitise määr jääb väheseks.

«Seesami praktikas on ette tulnud mitu juhtumit, kus valitud kindlustuskaitse või kaitse piirmäär ei ole olnud piisav või on mõni aspekt kindlustuse tegemisel sootuks kahe silma vahele jäänud. Mõnikord näiteks ei vali suusareisile minejad ohtliku harrastuse lisakaitset, mis on aga sellise tegevuse jaoks vajalik,» rääkis Jõks.

Kindlustusettevõtte kodulehel seisab, et eelmisel aastal hüvitas firma 98 protsenti kahjudest. Jõksi selgitusel jäi kaks protsenti kasutamata peamiselt seetõttu, et poliis mõnd juhtumit ei katnud. Näiteks ostis klient meditsiiniabi kindlustuskaitse, kuid lennujaamas sai katkise kohvri. Keeldumise põhjuseks võib olla ka ohutusnõuete eiramine. «Terve mõistuse kohaselt ei tohi näiteks sõidukit juhtida joobes olekus,» tõi Jõks välja.

Swedbanki riskikindlustuse osakonna valdkonnajuht  Kaspar Kaur selgitas, et reisikindlustus on mõeldud ettenägematute ja ootamatute sündmuste tagajärjel tekkinud kulude hüvitamiseks. «Seetõttu ei hüvitata ka suguhaigustega seotud ravikulusid, sest neid on inimestel endil võimalik ennetada. Psühhiaatrilise haiguse puhul on samuti ette teada, et sellega võib kaasneda ettenägematu ja ootamatu käitumine, mis võib tekitada kahju, ja selliseid kahjusid me ei hüvita.»

Küll aga kompenseerib mõni kindlustusselts esmase diagnoosi, ravikulud tuleb kliendil siiski ise katta.

Ifi reisikindlustusest võib leida ebatavalise punkti, mis sätestab, et firma ei kata peielaua maksumust. Küsimuse peale, kas keegi on seda nõudnud, et säärane punkt on rakendatud, tõdes Ifi kommunikatsioonijuht Eva-Grete Aljas, et seda pole siiski tehtud.

Keeruline koostöö USA, Hiina ja Jaapaniga

Valdavalt teatatakse Aljase sõnul reisikindlustuse puhul tavapärasematest kahjudest: ravijuhtumid, lennu ärajäämine, lennu hilinemine koos sekeldustega ja mured pagasiga.

«Suurematest kahjudest võib välja tuua näiteks selle, et tänavu aprillis hüvitas If reisikahju summas 64 000 eurot, kui meesterahvas sai Tais jalgrattaõnnetuses raskelt vigastada,» rääkis Aljas. Ta tõdes, et ka pealtnäha ohutu tegevus võib nõuda kindlustuse abi.

Aljase kogemus on näidanud, et reisil võib juhtuda üpris eriskummalisi asju. Näiteks juunis hüvitas If üle 10 000 euro suuruse kahju, sest kindlustatu kukkus Austrias avatud ventilatsiooniava kaudu maa-alusesse parklasse ja sai tugevaid tervisekahjustusi.

Kõige aeganõudvam on Aljase väitel asju ajada USAga, sest sealt on raske kätte saada meditsiiniinfot ja esitatud arveid ei ole võimalik otse maksta rahvusvaheliste pangaandmete puudumise tõttu.

Ta lisas, et keeruline on ka koostöö Hiina ja Jaapaniga, sest dokumentide tõlkimisel tuleb kasutada partneri abi. Tuleb arvestada ka sellega, et ravikulud on riigiti väga erinevad. «Näiteks kõhuviiruse ravi eest tuleb ühes riigis maksta 50, teises 500 eurot,» ütles Aljas.

Valearusaamad tekitavad reisisellile probleeme

Kaspar Kauri sõnul kehtib reisikindlustuse kohta kolm suurimat valearusaama: kindlustus on kallis, lähiriikidesse minekuks pole seda vaja ja kindlustusleping tuleb sõlmida, kui midagi juhtub. «Kui võrrelda kindlustusmakset ning reisi kogumaksumust, siis kindlustusmakse moodustab sellest väga väikese osa,» rääkis Kaur.

Reisikindlustuse saab üldiselt kätte vahemikus mõneteistkümnest kuni paarikümne euroni. See oleneb reisi pikkusest, sihtriigist ja tegevustest, mida välismaal plaanitakse ette võtta. «Eelmise aasta üks suuremaid kindlustushüvitisi ulatus üle 100 000 euro, aga kindlustusmakse oli ainult paarkümmend eurot,» võrdles Kaur.

Kuigi Euroopa riikides peaks raviarved hüvitama Euroopa ravikindlustuskaart, ei kata see näiteks arsti visiiditasu. Samuti ei hüvita see kaotsi läinud pagasit või lennukist mahajäämist. Kui midagi on juhtunud, on Kauri sõnul hilja kindlustuslepingut sõlmida.

Kuigi kindlustuse tingimused tunduvad olevat kivisse raiutud, pole see päris nii. BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali reisikindlustuse tootejuht Mihhail Prokopjev tõi näite, et kui inimene saab vigastusi ja transporditakse haiglasse, on mõistetav, et tal ei olnud võimalik lepingus nõutud 24 tunni jooksul politseid vargusest teavitada.

«Kui aga õigel ajal teavitamata jätmise põhjus ei ole mõjuv, ei pruugi kindlustus tekkinud kahju hüvitada,» tõdes Prokopjev. Üldiselt lähtutakse reisikindlustuste väljamaksete otsuste puhul konkreetsest kliendist ja poliisist.

Tšekid ja dokumendid tasub alles hoida. «Kui varastatud asjade väärtust ei ole dokumentaalselt võimalik tõendada, on kindlustusandjal õigus vähendada hüvitist 20 protsendi võrra. Iga üksiku väärtusliku eseme eest on maksimaalne hüvitatav summa kuni 30 protsenti pagasikindlustuse kindlustussummast,» selgitas Prokopjev.

Näiteks kui kliendil saab kahjustada neli eset väärtusega 600, 700, 380 ja 200 eurot ning poliisi kindlustussumma on 1000 eurot, siis makstakse iga üksiku eseme kohta kuni 30 protsenti ehk selle näite põhjal 300, 300, 300 ja 100 eurot. Reisile minnes tuleks mõelda sellelegi, kui palju väärtuslikku kraami endaga kaasa võtta.

PANE TÄHELE

•     Tutvu kindlustustingimustega. Need võivad kindlustusseltsidel päris palju erineda.

•     Vali reisi eesmärgi järgi sobiv kaitse. Näiteks soojale maale surfama või Alpidesse suusatama minnes tuleks osta lisakaitse, mis katab kõrge riskiga tegevusi.

•     Vali enda reisi iseloomule vastav kindlustussumma (limiit). Ravikulud võivad maailma paigus olla väga erinevad, seetõttu on soovitatav valida kindlustussumma alates 100 000 eurost.

•     Reisitõrke kindlustuse puhul lähtu kindlustussumma valikul sellest, kui suured on sinu esialgsed reisikulud kokku. Kalkuleeri, kui palju võib maksma minna ootamatu reisilt naasmine, ja vali reisitõrke summa suurema kulu järgi.

•     Vajadusel konsulteeri kindlustustöötajaga, kes aitab valida õiged kindlustuskaitsed ja -summad.

•     Reisile tuleks kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis aitab meditsiiniabi juhtumi korral kulusid vähendada. Kaarti on võimalik tellida eesti.ee portaalist ja see tuleb postiga koju.

•     Reisikindlustuse hüvitise saamiseks tuleb kindlasti võtta kahjujuhtumi toimumist tõendavad dokumendid: arstitõend koos diagnoosiga, varguse korral politseitõend ja pagasi hilinemisel seda kinnitav tõend.

Allikas: Ifi kommunikatsioonijuht Eva-Grete Aljas

Tagasi üles