Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Konfliktid nõukoguga maksid haiglajuhile töökoha

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tõrva haigla ja tervisekeskuse endine juht Heli Holm (paremal) esitas tekkinud lahkhelide tõttu asutuste nõukogudele lahkumisavalduse, kuid sellest hoolimata otsustasid nõukogud ta ametist tagasi kutsuda. Koos temaga lahkus haigla töölt ka õde Lea Raal (vasakul), kes sel kuul uue juhi palvel haiglas jätkab. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Tõrva tervisekeskuse ja haigla nõukogud otsustasid mõlema asutuse juhataja Heli Holmi ametikohalt vabastada. Nõukogu liikmete sõnul esines asutuste juhtimises lubamatuid puudusi.

Et kriitikanooli on loos palju ja seotud osapooled mures, et artikkel võib haigla ja tervisekeskuse mainet kahjustada, tuleb alustuseks rõhutada, et kõigi poolte sõnul teeb asutuste personal tänuväärset tööd ning järgnev arutelu puudutab eelkõige nende juhtimist. Samuti tuleb rõhutada, et ükski seotud inimestest ajalehe poole ei pöördunud ning teema tõstatamine on reporteri initsiatiiv.

Holmi viimane tööpäev oli 9. august, asutuste juhtimise võttis ajutiselt üle Helme pansionaadi juht Peeter Arro. Tervisekeskust oli Holm selleks ajaks juhtinud 15 ja haiglat 10 aastat. Poole aasta jooksul suurenenud vastuolud nõukoguga olid naise sõnul hakanud ta tervisele. Seetõttu esitas ta lahkumisavalduse. «Ma enam ei maganud öösiti, muudkui muretsesin, mõtlesin, et mida ma olen valesti teinud, miks selline survestamine käib,» sõnas Holm.

Nõukogud otsustasid lahkumisavaldust eirata ja Holm ametist tagasi kutsuda. Sihtasutuse Tõrva Haigla nõukogus on seitse ja OÜ Tõrva Tervisekeskus nõukogus viis liiget. Kahe nõukogu peale toetasid otsust kõik liikmed, vaid Põdrala vallavanem Aivar Uibu jäi erapooletuks.

Mõlema nõukogu esimees, Tõrva linnapea Maido Ruusmann ütles, et etteheiteid oli linnas kuulda juba mõnda aega.

Tõsisemalt hakkas nõukogu haigla juhtimist uurima sel kevadel, kui nõukogu ette tuli proviisoriametit pidav haigla patsiendi lapselaps, kes väljendas haigla töökorralduse suhtes rahulolematust.

Näiteks kirjeldas ta, et vanavanemale anti ravimit Ketipinor, kuigi lähedased soovisid, et seda ei antaks. See olevat mõeldud skisofreenia jaoks, patsient aga oli dementne. Samuti polnud inimene rahul, et patsiente oli külastuse ajal haiglas üle 40, töötajaid aga vaid kaks.

Kirjalikult laekus Ruusmannile kaebus ka teiselt lähedaselt. Seejärel lõi haigla nõukogu erikomisjoni, kuhu kuulusid liikmed Tiiu Vips ja Thaisi Kalmus, linnavalitsuse pearaamatupidaja ning tervisekeskuse nõukogu liige Maire Appo ja Helme vallavalitsuse sotsiaalnõunik ning haigla nõukogu liige Anne Kalme. Nii erikomisjon kui ka nõukogud leidsid juhi töös hulga punkte, millega poldud rahul.

Kaebuse kohta ütles Holm, et ükski õde ei saa iseseisvalt ravi määrata ning alati on konsulteeritud arstiga. Haigla nõukogu tänavu mais toimunud koosoleku protokollist selgub, et arsti nimi jäi lihtsalt ravimi taha kirjutamata.

«Ma ei saa vastata, mida mõni õde iseseisvalt on teinud, aga tava on küll, et igasuguse ravi puhul konsulteeritakse kas telefoni teel või otseselt haigla arsti, eriarsti või perearstiga. Suurtes doosides on Ketipinor küll skisofreeniaravim, aga väikestes doosides kasutatakse seda laialdaselt vanematel inimestel uinumisraskuste vastu. Sellel patsiendil tõenäoliselt need probleemid ka olid.»

Ruusmanni sõnul anti suunis patsientide arvu vähendada juba 2016. aasta veebruaris. Veel mais oli haiglas 41–42 patsienti, praegu on see arv 34. Jutuks tuli ka teenuste hinna tõstmine, mis pidi aitama väiksema klientide hulgaga majanduslikult toime tulla. Hind tõusis, aga patsientide arv ei vähenenud. Majandusraskusi haiglal pole, viimane majandusaasta lõpetati üle 60 000 euro suuruse kasumiga.

«Haigla on mõeldud maksimaalselt 35 patsiendile. Kuulsime inimestelt, et on ülerahvastatus, on vaja saada hooldatavaid vähemaks. Meil on seal näiteks üks pikaaegne teenekas kodanik, kes kinkis oma maja linnale kokkuleppega, et teda hooldatakse elu lõpuni haiglas. Kui ta on seal teistega pead-jalad koos ja tema kaks kleiti ripuvad riidepuuga seinal, siis see ei ole see elu, mida ta väärib,» rääkis linnapea.

Abivajajaid liiga palju

Ruusmann ütles, et esimene lahendus oleks olnud uusi patsiente haiglasse mitte võtta. Peeter Arro rääkis, et lisaks suremusele, mis pole päris igapäevane, lähevad inimesed paranedes ka koju tagasi. Samuti saab Ruusmanni sõnul kaaluda, kas mõnel patsiendil oleks ehk sobivam olla mõnes teises asutuses. «Kui sellest ei piisa, saab plaanida investeeringuid, aga sellega pole keegi välja tulnud.»

Holm ütles, et tegelikult on haiglal tegevusluba vaid 20 voodikohale. Ta tunnistas, et proovis, kuid ei suutnud alati patsientide arvu vähendada. Abivajajate hulk oli lihtsalt liiga suur. Teenekale kodanikule on aga Holmi sõnul korduvalt pakutud üksikut palatit, kuid ta on sellest keeldunud, öeldes, et praegune tuba sobib talle.

«Aegade jooksul on kohtade arvu põhiliselt vajaduse tõttu suurendatud. Sel ajal, kui oli rohkem haigeid sees, oli kogu vabariigis selline probleem. Need olid valdavalt oma piirkonna elanikud, kelle tõid kas ümberkaudsed sotsiaalabiametid või kiirabi. Aktiivravi nad ei vajanud, aga kui nad oleks üksi koju jäänud, oleks see kindel oht nende elule ja tervisele. Sotsiaaltöötajad ja omaksed olid sellega päri, kuigi olime kitsastes tingimustes.»

Ka alkoholiprobleemiga arstile juhtis nõukogu tähelepanu juba möödunud aastal. Eelmise aasta 16. juuni koosolekul pärisid nõukogu liikmed Holmilt aru haigla arsti alkoholiprobleemi kohta. Heli Holm vastas: «Tegeleme sellega tõsiselt.»

Valgamaalasele lisas Ruusamann: «Enne ei võetudki midagi ette, kui inimene ise kukkus pikali, murdis oma jala ära ega saanud rohkem tööle tulla.»

Holm ütles ajalehele, et arsti alkoholiprobleemile pole tõestust. Juhataja lisas, et arstil oli tõsiseid tervisemuresid ja on võimalik, et neid tõlgendati kui olemist alkoholijoobes. Holmi sõnul oli probleem ka selles, et pikalt ei olnud võimalik leida uut arsti, kes oleks nõus tööle tulema.

«Kas keegi pani selle isiku puhuma? See on ainult nende teiste inimeste arvamus. Meil ei ole õigust kolmanda isiku diagnooside üle arutleda. Ta oli pikalt haiguslehtedel ja teda asendas sel ajal teine arst,» selgitas Holm.

Samuti ei öelnud ta, kas kahtlustas midagi. «Selliseid kommentaare mina ei anna, mina ei saa seda kinnitada, kuna ei ole faktilist tõestust.»

Õetütar sai palka, kuid tööl ei käinud

Erikomisjon tuvastas, et haiglasse oli fiktiivselt tööle vormistatud Holmi õetütar, kes tegelikult tööl ei käinud. Makstud summad ulatasid 122st 396 euroni kuus. Holm tunnistas, et selline asi tõepoolest aset leidis. «Õetütar oli pikka aega lapsehoolduspuhkusel, enne seda oli ta haiglas tööl. Kui puhkus lõppes, tegin ettepaneku, et ta tuleks tööle. Ta tegi emaga kokkuleppe, et ema tegi töö tütre eest ära. Selle kohta on ka mul tehtud hoiatus kevadel. Lõpetasin juulis selle töölepingu ära.»

Haigla nõukogule ei olnud meeltmööda ka suures mahus sularahaga arveldamine, 2016. aasta lõpu seisuga oli kassas 25 000 eurot sularaha. Ruusmanni sõnul on sularahas arveldamine läbipaistmatu ja hea tava vastane, kuigi mitte keelatud. Thaisi Kalmus tõi välja, et haiglas hoiti korduvalt voodi küljes kinni dementset inimest, kuigi aheldamine pole lubatud. Samuti olid töötajad vahel 29 tundi tööl. Tiiu Vipsi sõnul oli põhjuseks, et üks hooldaja koht oli täitmata. Tema sõnul protestisid töötajad töökorralduse vastu.

Holm ütles, et reageeris sularaha asjus kiiresti ja kandis pärast nõukogu tähelepanu juhtimist suurema osa rahast Valgas pangas arvele. Midagi läbipaistmatut polnud tema kinnitusel siiski ka enne, kuna kõigele olid olemas tšekid. Majandusjuhataja Jüri Pihtje lisas, et vanemad inimesed tasuvadki teenuste eest tihtipeale sularahas.

Olude sunnil dementse inimese aheldamist haiglas Holm tunnistas ja kinnitas Kalmuse sõnu, et see on probleemiks siiamaani.  «Dementsete isikutega on väga raske probleem. Oleme vestelnud psühhiaatri, perearsti ja lähedastega, et lahendust leida. Ükski psühhiaatriakliinik seda inimest ravile ei võta. Perele on pakutud kaugemat dementsetele mõeldud kohta, kuid sellest lähedased keeldusid ja ütlesid, et neile Tõrva sobib,» põhjendas Holm.

Tema sõnul peaks sellel haigel tegelikult ööpäev läbi inimene kõrval olema, kes teda jälgib. «Meie tingimustes ei ole see võimalik. Tõenäoliselt, kui personal on teiste tegevustega hõivatud, on teda mõnikord voodi külge pandud, et teda ennast kaitsta. Suur sõidutee on lähedal, ta on küll seal autotee peal seisnud. Perekond on sellest teadlik.»

29tunniste vahetuste kohta lausus juhataja, et need esinesid hädalahendusena lühikest aega. Holmi sõnul temani protestid jõudnud pole, vaid üks töötaja ütles, et selle korraldusega on raske toime tulla. «See oli töötajatega läbi räägitud. Tõenäoliselt oli mõni neist haigestunud ja väljastpoolt ei leitud asendajat.»

Suhtlus ei toiminud

Suur osa probleeme tekkis Holmi sõnul sellest, et nõukogu ja tema ei suutnud omavahel mõistlikul viisil suhelda. «Mida ma saan seal selgitada, kui mu ümber istub üheksa inimest, süüdistatakse ühes, teises, kolmandas. Ma enam ei saanud aru, millest jutt käib. Neil oli eesmärk leida patuoinas, keda süüdistada. Selle asemel, et üle laua rahulikult vestelda, on osa nõukogu liikmeid asunud vaenujalale.»

Ruusmanni sõnul on see lugu talle õpetuseks, et avalike asutuste juhte ei tohi liiga kauaks põhjalike vahekontrollideta ametisse jätta. «Kolme aasta tagant tuleb leping uuesti avada. Kas siis konkursiga või siis pikendatakse lepingut, aga vaadatakse väga selgelt üle. Sa pead aru saama, et oled töötaja, mitte omanik.»

Linnapea sõnul on kavas veel põhjalik audit asutuste raamatupidamisele. Lähiajal korraldab linn ka uue juhataja leidmiseks konkursi.

Koos Holmiga lahkus haigla töölt ka haiglas ja Valga haigla kiirabi Tõrva brigaadis õena töötanud Lea Raal, kes praegu siiski töötab seal uue juhataja palvel lühiajaliselt. Raal ütles, et talle heideti nõukogus ette kahel kohal töötamist. Samuti lausus ta, et töötaks asutuses edasi, kui seda juhataks Heli Holm. «Siis ma tundsin, et oli ühtne meeskond,» lausus Raal.

Ruusmann vastas, et nõukogus on kahel kohal töötamise kohta eriarvamusi, aga see on tõstatunud vaid aruteluna muu jutu käigus ning eraldi pole küsimust arutatud.

Holmi sõnul meeldis talle oma töö, kuid sellele tagasi kandideerida ta praeguse nõukogu koosseisuga ei sooviks. Nii Raal kui Holm jätkavad tööd kiirabis.

Tõrva haigla pakub iseseisvat statsionaarset õendusabi ning ööpäevaringset hooldusteenust. Tõrva tervisekeskuse peamised teenused 2016. aastal olid kiirabiteenus, koolitervishoiuteenus, ambulatoorne hooldusravi (koduõendushooldus), radioloogiateenus (röntgen, sonograafia) ja laboriteenus.

Tagasi üles