Demineerijate argipäev ehk Ka kõige julgemad kardavad

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kõik algas lühikesest ja konkreetsest telefonikõnest. «Teie tahtsite pommigrupi väljakutsele kaasa tulla? Kohtume tunni pärast Maleva tänavas.»

See kõne viis mind terveks pärastlõunaks demineerijate ohtlikku, ja mis seal salata, ka põnevasse argipäeva.   

Valgamaa on paik, kus pea igaüks kordki elu jooksul põllutöödel leidnud mürsukillu, stabilisaatori või läbiroostetanud granaadi või seenemetsas märganud kahtlast sõjajäänukit. Ent kas ka leiust iga kord häirekeskust teavitanud? Usun, et mitte. Demineerijad soovitavad seda tingimata teha – ka juhul, kui lõhkekehaks osutunud leiu ohtlikkuse üle otsustada ei osata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles