Ilmade jahenedes kipub kurk valusaks muutuma, nohu ja kerge köhagi on varmad tekkima. Valga perearst Juta Mikkor rääkis, et mõningad lapsevanemad on juba tänavu septembris tõdenud külmetushaiguste sagenemist. «Lumi ja külm tuleb ootamatult, ainult soe ilm ei tule ootamatult,» ütles ta.
«Inimesed ei pane end vist korralikult riidesse. Noored tahavad sageli moe järgi riietuda,» täpsustas ta viirushaiguste põhjuseid.
Mikkor soovitab esmaste külmetusnähtude puhul jääda koju, juua kuuma piima, teha auru ja juua ravimtaimeteesid.
Tõrva gümnaasiumis on kooliõe Malle Lemmle hinnangul märgata, et paljud õpilased on nohused ja ka kurgud valutavad. Haigestumine massiline pole, sest kui talviti käib kooliõe juures 10–15 last päevas, siis praegu vaid üks-kaks. Koju lubab Lemmle õpilasi, kel palavik.
«Minu praktika on näidanud, et jalavannid ja kurgu leige nõrga soolaveega kuristamine on kõige paremini aidanud – ei pea antibiootikume ega muid rohtusid sööma,» lausus ta. «Kui kurk on väga valus, võiks muidugi osta imemistablette, sest seal on valuvaigistavaid toimeaineid.»
Vältida soovitab Lemmle kindlasti kuuma teed, eelistada tuleks hoopis sooja. «Kui kurk on punane ja põletikus, tekitab kuum jook suuremat põletikku,» selgitas ta.
Puka keskkooli direktor Tõnis Mark, märkis, et eile oli tõbiseid lapsi tundides näha. Peamiselt vaevas neid nohu. Koolist puudus eile kolm-neli õpilast.
Mark arvab, et nende kooli suuremad haiguspuhangud ei jõuagi, vähemalt näitab seda eelnevate õppeaastate kogemus. «Kui üle Eesti hakkavad haigused levima, katsume vältida igasuguseid väljasõite,» rääkis ta. «Suurte haiguspuhangute ajal oleme pidevalt desinfitseerinud trepikäsipuid ja ukselinke. Tundub, et see mõjub.»
Seevastu Keeni põhikooli direktori Diana Sarapuu sõnul kimbutab nii õpilasi kui õpetajaid külmetushaiguste asemel viirus, mis üheks päevaks haigestunu maha niidab. Haigestunutel läigib siis süda ja kõht on lahti.
Lemmle kogemus näitab, et külmetus- ja viirushaigused sagenevad oktoobri teises pooles ning novembri alguses.