Uus aasta tõi kaasa seadusemuudatusi

Alanud aasta toob kõige muu uue kõrval endaga kaasa mitmeid seadusemuudatusi. Anname ülevaate olulisematest.

Kõige olulisema seadusena hakkas kehtima tänavune riigieelarve, mille president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja mullu 30. detsembril. Riigieelarve tulude maht on 97,8 miljardit krooni ja kulude maht 98,5 miljardit krooni.

Eelmise aasta lõpus kinnitatud valitsuse määruse kohaselt tõusis üldhariduskoolide õpetajate palkade alammäär kaheksa protsenti.

Õpetajatel tõusis palk

Riigi põhikoolides ja gümnaasiumides on nüüd noorempedagoogi kuupalga alammäär 10 277, pedagoogidel 10 883, vanempedagoogidel 12 438 ja pedagoog-metoodikutel 15 020 krooni.

Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega õpilaste kooli või klassi noorempedagoogidel tõusis palga alammäär 11 305, pedagoogidel 11 971, vanempedagoogidel 13 682 ja pedagoog-metoodikutel 16 522 kroonini.

Kasvatuse eritingimusi vajavate ning psüühikahäiretega õpilaste koolide noorempedagoogide palga alammäär on nüüdsest 12 846, pedagoogidel 13 604, vanempedagoogidel 15 548 ja pedagoog-metoodikutel 18 775 krooni.

Teine valitsuse määrus tõstis munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäärasid. Noorempedagoogidel on tänavu palga alammäär 10 277, pedagoogidel 10 883, vanempedagoogidel 12 438, pedagoog-metoodikutel 15 020 krooni.

Olulised maksumuudatused

Rahandusministeeriumi teatel muutus 1. jaanuarist maksukorralduse seadus mitme punkti osas.

Peamine muudatus on maksumaksja ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis teeb nii maksumaksja kui maksukoguja elu lihtsamaks. Ettemaksukonto võimaldab arvestada makse automaatselt konkreetse maksu tähtaja saabudes, samuti saab erinevaid makse tasaarveldada selleks eraldi taotlust esitamata.

1. jaanuarist tõusid mitmed liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute riigilõivud. Näiteks tõuseb sõiduki registreerimise ja juhiloa väljastamise eest makstav riigilõiv. Täpsemalt on riigilõivumuutused välja toodud rahandusministeeriumi kodulehel aadressil www.fin.ee/doc.php?81446.

1. jaanuarist tõusis ka tööautoga erasõitude tegemise erisoodustuse arvestuslik hind 2000 kroonilt 4000 kroonile. Üks muudatuse eesmärke on vältida auto kasutamisõigust palgakomponendina, mis tuleb tööandjale palga maksmisest odavam. Samas suureneb isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise maksuvaba piirmäär 2000 kroonilt 4000-le.

Uuest aastast kasvas käibemaksu vähendatud määr viielt protsendilt üheksani raamatutel, ravimitel, perioodilistel välja­annetel ja majutusteenusel.

Käibemaks tõusis viielt protsendilt 18ni ohtlike jäätmete käitlemisel, etenduse- ja kontserdipiletitel ning matusetarvetel- ja teenustel.

Juba 1. detsembrist 2008 tõusid väljastpoolt ELi Eestisse toodavate kaupade maksuvabad piirnormid, mistõttu saab eraisik maksuvabalt maale tuua varasemaga võrreldes rohkem kaupa, sealhulgas alkoholi- ja tubakatooteid.

Täpsemalt saab maksumuudatuste kohta lugeda rahandusministeeriumi kodulehelt.

Uus hasartmänguseadus

Uuest aastast jõustuv seadus näeb ette, et hasartmängu korraldajad peavad hoiatama mängijaid hasartmängudes osalemise sõltuvust tekitava iseloomu eest. Samuti tuleb neil kehtestada süsteem sõltlaste mängima mittelubamiseks. Klientidega tegelevatele töötajatele tuleb tagada vajalik koolitus võimaliku sõltlase äratundmiseks ja abistamiseks.

Lisaks seatakse sisse nõue kasiinosse sisenevate inimeste tuvastamiseks ja registreerimiseks. See tähendab, et inimese dokumenti kontrollitakse ning tema nimi pannakse kirja.

Muutuvad ka senised vanusepiirid toto ja loterii mängijatele. Toto puhul langeb vanusepiir 21-lt aastalt 18-le ja loterii osas kehtestatakse alla 16aastastele osalemiskeeld.

Saab kogumispensioni

Mullu 14. novembril jõustusid kogumispensionide seaduse muudatused, millega nüüdisajastati ja täpsustati kohustusliku kogumispensioni väljamaksete korda. Esimesed väljamaksed algavad aga jaanuaris.

Vastavalt seaduse muudatustele saab kogumispensionile minna ka enne riikliku vanaduspensioni saamist. See tähendab, et inimene saab ise vabalt valida, kas ja millist pensioni ta pensioniikka jõudes saama hakkab.

Nii riikliku pensioni kui kohustusliku kogumispensioni saamist on võimalik edasi lükata. Inimene võib ka otsustada, et läheb riiklikule pensionile, kuid lükkab kohustusliku kogumispensioni väljamakseid edasi või vastupidi.

Uuel aastal tekib võimalus väljamakseid saada rohkem kui 9000 osakuomanikul.

Kohustuslikule kogumispensionile minemiseks tuleb osakuomanikul esitada vastav avaldus. Pensioni hakatakse maksma, sõltuvalt kogutud summa suurusest, kas ühekordse väljamaksena või regulaar­selt.

Üldjuhul tuleb pensioni saamiseks sõlmida elukindlustusseltsiga pensionileping. Pensionilepingu alusel makstakse pensioni kindlustusvõtja elu lõpuni.

Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete regulatsioon on kogumispensionide seaduses ning selle kohta saab täpsemat informatsiooni veebilehelt www.pensionikeskus.ee.

Uued soodusravimid, isahüvitis kaob

Alates 1. jaanuarist lisandusid soodusravimite loetellu viis 50% soodustusega, viis 75% soodustusega ja kolm 100% soodustusega ravimit.

Tööealised inimesed, kes lähevad hambaarsti juurde pärast 1. jaanuari, ei saa enam taotleda hambaravihüvitist. Need, kes on enne 1. jaanuarit hambaarsti juures käinud kolme viimase aasta jooksul, aga pole hüvitist taotlenud, saavad seda tagantjärgi teha.

Kuni 19aastasted lapsed ja noored saavad hambaravi endiselt tasuta. Hambaravihüvitist saavad rasedad ja kuni aastaste laste emad (450 krooni aastas) ning pensionärid ja töövõimetuspensionärid (300 krooni aastas). Hambaproteeside hüvitamise kord jääb järgmisel aastal samaks.

Isapuhkuse eest enam riigieelarvest hüvitist ei maksta, isadele jääb aga 10päevase tasustamata puhkuse saamise võimalus.

Kaovad nii-öelda topelttoetused: lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi, millele lapsel on õigus, makstakse samaaegselt vanemahüvitisega.

Kehtib uus pärimisseadus

Justiitsministeerium teatas uue pärimisseadusse kehtimahakkamisest. Sellega paraneb oluliselt pärija õiguslik positsioon ja saab paremini realiseeritud pärimisõigus kui osa põhiseaduslikust omandiõigusest. Seni kehtinud vastuvõtusüsteemi asemel hakkab uue pärimisseaduse vastuvõtmisega pärimisõiguses kehtima loobumissüsteem.

Samuti jõustus karistusseadustiku muudatus, millega kriminaliseeritakse kuriteole kihutamine.

Alates sellest aastast peavad FIEd end aasta jooksul äriregistris registreerima. Seni kehtinud süsteemi kohaselt võisid FIEd registreerida ennast nii maksukohustuslaste- kui ka äriregistris. Registreerimise koondamine ühte registrisse muudab süsteemi terviklikuks ning andmed kättesaadavamaks.

Ümberregistreerimine on kindlasti kasulik ka FIEde kaupu ja teenuseid ostvatele inimestele.

Mõned päevad tagasi hakkas kehtima ka saneerimisseadus. Seaduse eesmärk on luua likvideeriva pankrotimenetluse kõrvale alternatiivne menetlus, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka firma ajutise makseraskuse korral.

Muutus kaitseväe korralduse seadus

Aasta alguses jõustusid kaitseväe korralduse seadus ja mitmed sellest tulenevad rakendusaktid. Nende hulgas on näiteks kaitseväe põhimäärus ning erandkord, mille korral on pädeval ülemal       õigus kasutada rahuajal jõudu Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul.

Määrusega peetakse silmas rahuajal Eesti vastu suunatud äkkrünnet, millele ei saa vajaliku kiirusega reageerida president või Riigikogu ning jõu kasutamise otsus tuleb langetada lühikese ajavahemiku jooksul.

Jõustusid rahuaja riigikaitse seaduse muudatused – tänu sellele korrastub riigikaitse planeerimisprotsess: muutub selgemaks planeerimisdokumentide hierarhia ja sidusus.

Seadusemuudatus sätestab ning täpsustab dokumendid, mis kokkuvõttes moodustavad Eesti kaitseplaneerimise selgroo. Esiteks töötab välisministeerium koos teiste valitsusasutustega välja Eesti julgeolekupoliitika alused, mis kinnitatakse Riigikogus.

Samuti jõustus mitu kaitseväeteenistuse seaduse muudatust. Esimesega soovitakse parandada teenistusülesandeid täites vigastada või surma saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste sotsiaalseid tagatisi.

Näiteks jätkatakse vastavalt jõustuvale seadusemuudatusele teenistusülesandeid täites vigastada saanud kaitseväelastele ravi riigi kulul ka pärast nende lahkumist tegevteenistusest.

Seadusemuudatusega suurendatakse ka ühekordsete rahaliste hüvitiste suurust kaitseväelastele, kes teenistusülesannete täitmise tõttu kaotanud enam kui 50 protsenti oma töövõimest.

Kehtima hakkavad ka muudatused kaitseväe tervishoiukorralduses, millega võrdsustatakse kaitseväe arstide meditsiinialane töö tsiviilsektoris tehtavaga.

Kaitseväe- ja tsiviilmeditsiini puudutavas seadusandluses oli senini oluline lünk – kuna tervishoiuteenuste korraldamise seadus ei hõlmanud meditsiinilist tegevust kaitseväes, kaotasid kaitseväe arstid teatud aja jooksul formaalselt oma kvalifikatsiooni.

Samuti annavad seadusemuudatused kaitseväe arstidele seadusliku võimaluse töötada osalise koormusega arstidena ka väljaspool kaitseväge – eeldusel, et see ei sega nende põhitööd kaitseväes.

Ümber on korraldatud ka asendusteenistus. Seadusemuudatuste kohaselt saab seda lisaks senistele sise- ja sotsiaalministeeriumi haldusalale läbida ka haridus- ja teadusministeeriumi või kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuseid osutavas asutuses või õppeasutuses, kus õpib erivajadustega õpilane.

Samuti hakatakse asendusteenistuslase, teenistuskoha ja kaitseressursside ameti (KRA) vahel sõlmima asendusteenistuslepinguid, mille kohaselt hakkab KRA kõikidele asendusteenistuslastele maksma valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk miinimumpalka.

Samas ei hüvita riik asendusteenistuslase majutus- ega toitlustuskulusid, mistõttu jääb asendusteenistuslase sissetulek samasse suurusjärku ajateenijatele makstava toetusega.

Kolmel ministeeriumil vähe muutusi

Siseministeeriumi haldusalas 1. jaanuarist olulisemaid seadusemuudatusi ei ole. Ka välisministeeriumi valitsemisala puudutavaid olulisi seadusi, mis jõustuksid või mille muudatused jõustuksid 1. jaanuarist, ei ole.

Mis kultuurivaldkonda puudutab, on rahandusministeeriumis ette valmistatud käibemaksuseaduse muudatus, mis muudab senikehtinud käibemaksumäärasid.

Kuna aga järgmise aasta riigieelarves on käibemaksumuudatuste kompensatsiooniks vahendid olemas, siis selles osas piletite hinnad tõusta ei tohiks.