Võimalus näha ühel päeval nelja maakonna parimaid koolitantsijaid ei kuku mitte igaühele sülle. Valgalastel oli neljapäeval see õnn.
Valga ei ole koolitantsus enam Lõuna-Eesti ainuke kunn
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga keskraamatukogu esisel platsil oli üleeile harvanähtavalt palju suuri busse, sest kultuurikeskuses oli «Koolitantsu» piirkondlik festival. Keskuse kõik ruumid olid tantsijaid täis.
Osalejail oli pikk päev. Proovid algasid juba kell üksteist. Kuna ettekandele oli tulemas 72 tantsu, oli graafikus iga esituse jaoks aega kolm minutit ja sellest peeti rangelt kinni. Kõigepealt hõigati lavale Valgamaa tantsutrupid, siis Võru- ja Põlvamaa ning lõpuks kõige kaugemalt tulnud ehk Jõgevamaa noored. Iga juhendaja võttis oma tantsud läbi, et esinejad saaksid lavaga kohaneda.
Kanepi sädepoiss
Kõige kauem oli lava ees Põlva- ja Võrumaa tantsujuht Andre Laine, kellelt oli maakondlikes voorudes esitatud kolmekümne kolmest tantsust piirkondlikule festivalile valitud kuusteist. Nende esitajad sõitsid Valka viie suure bussiga.
Põhikohaga Põlvamaal Kanepi gümnaasiumis tantsuõpetajana töötav Laine hüppas sageli lavale laste juurde, tõi nad võimalikult lava ette välja, kasutas ka eeslava ääred ära. Kodus on neil suurem lava, seega oli vaja tingimustega kohaneda, Valga lava pind ära kasutada nii, et tantsud hästi mõjule pääseksid.
Kontserdi ajal selgus, et mitte iga tantsujuht ei pööranud sellele vajalikku tähelepanu ja mõned lapsed tantsisid aeg-ajalt lavakardinate vahel.
Oleme oma tantsutruppide esinemiste üle saanud palju rõõmu tunda. «Imetlen kõiki neid, kes niisugused tantsud on lastele õpetanud. Erilises vaimustuses olen aga Andre Lainest, kes on tõeline energia ja ideede fontään,» rääkis festivali pausi ajal mööda maja ringi liikunud stuudio Joy juht Marina Jerjomina.
Vastuseks küsimusele, kust ta nii palju tantsude ideid saab, imiteeris Kanepi sädepoiss varruka raputamist. Samas peab ta usin olema iga uue mõtte kirjapanekul, et see ikka teostamiseni jõuaks. Valga festivalil olid tema tantsijate juures abilised. Tema jälgis laval toimuvat. Väga võimalik, et sai jälle uusi ideid, sest iial ei või teada, millest miski mõte idanema hakkab.
Kontsertide vaheaegadel oli ta teatrisaali fuajee teisel korrusel omade juures. See oli rahulik omaette koht, kus lastel vaipkattel hea istuda.
Õhtujuht Lauri Pedaja nimetas Andre Laine töid humoorikateks. «Ta teeb vaatajale tantsu kergesti nauditavaks,» ütles tema ja teised ühinesid selle mõttega.
Õigel ajal õiges kohas
Esimene etendus algas kell 15, teine 18.30. Vahele jäi pooletunnine paus. «Koolitantsu» meeskond tegi head tööd – trupid aina vahetusid laval, kõik olid õigel ajal õiges kohas.
Kui õhtul kell pool kaheksa tundis isegi energiapomm Andre Laine end väsinuna, siis tantsutrupid, kes veel pooleteise tunni jooksul lavale tulid, ei näidanud mingit kurnatusemärki. Andis imestada nende treenitust tulla ja vaimustada publikut ka nii pika päeva lõpus.
Žürii vaatas kõik tantsud ära. Oma otsuse lõppkontserdile pääsejate kohta teevad nad teatavaks «Koolitantsu» kodulehel 2. aprillil. Žürii tööd juhtis Tallinna Tantsukooli ja Stassi tantsustuudio looja, juhataja, õpetaja ja koreograaf Stassi Šois.
Pidev areng
«Kõige rohkem rõõmustas areng, sest tantsud on selle lühikese ajaga maakondlikest tantsupäevadest siiani muutunud paremaks,» rääkis žürii esimees neljapäeval Valgamaalasele. «Piirkondlikke festivale on neli. Pooled on nähtud. Aeg möödus neil juba kiiremini ja põnevamalt. Neid kontserte tasub vaatama tulla.»
«Igal koreograafil on oma käekiri ehk stiil. Meil on ju tibupoegi, koreograafe, kes alles hakkavad jalgu alla võtma. Ühe noore koreograafi kohta kirjutasin täna, et tal hakkab juba kujunema oma käekiri. Kellel see olemas, saab seda veel arendada,» lisas Šois.
Palvele võrrelda Valga- ja Põlvamaa koreograafide tööd, vastas ta: «Nii Põlval kui ka Võrul on tänavu laval koos koreograafiaga abivahendid ehk rekvisiidid. Need maakonnad erinevad teistest. Valgamaa koreograafid julgevad võtta selle aasta koolitantsule ebatüüpilist, teistmoodi muusikat, nad otsivad ka pealkirja ja tantsu vahelist filosoofiat.»
Stassi Šois andis hinnangu ka Valgamaa tantsijatele. «Kõik on hea, aga maailm on suur, tantsumaailm vaheldub kiiresti. Tahan Valgat väga kiita. Meil on väga hea kogemus, kuidas Tallinna külje all asjad seisavad, aga siin käib meeletu töö olemasolevate vahenditega,» hindas ta võõrustajate taset.
«Et Valgamaa tantsutruppidel läheks edaspidi veel paremini, peaks hakkama nuusutama, mis uut toimub maailmas. Valga on väga tantsuline koht. Siinsed trupid on väga head, aga neil oleks aeg hakata vaatama midagi uut, muidu ... Aga teame ju, et lõpuks tuleb piir rahas,» püüdis Šois ettepoole vaadata.
«Valga on oma tantsuminevikuga väga kõva koht. Kui siinsed trupid alustasid, olid Eesti ühed parimad, aga praegu olen tähele pannud, et Valga ei ole enam ainuke Lõuna-Eesti kunn, teised hakkavad kanna peale astuma,» võttis hindajate juht oma mõttearenduse kokku.
Žürii liige, külaline Soomest Meri Tegelman avaldas rõõmu selle üle, et Valga festivalil oli stiile seinast seina. Talle on oluline, et tants tuleks lapsel seestpoolt, mitte sunni järgi.
Žürii liige Katrin Essenson ütles, et ei taha näha laste tantsu ajal rohkem juhendajat kui lapsi, kuigi juhendaja ülesanne on lapsi suunata. See on aga tema sõnul «Koolitantsu» igavene teema.