Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kui siiralt me oma rahvale tervist soovime?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lauri Beekmann | FOTO: Erakogu

Vabariigi aastapäev on selleks korraks selja taha jäänud. Meie pilgud on aga presidendi aastapäevakõnest tiivustatuna viiele eesoleva aastale suunatud ja usun, et paljud mõtlevad sellele, kuidas kaasa aidata «Eesti kordategemisele».

Tõenäoliselt mõeldakse selle all peamiselt teatud majandus- ja regionaalpoliitilisi vajakajäämisi ja probleeme. Kuidas garanteerida, et meie maa ja elukeskkond oleks elamisväärne kõigile? Nagu härra president ütles, et «Eesti mistahes kohas» elamine ei peaks olema kangelastegu. Aga kas see «Eesti kordategemine» ei võiks tähendada ka midagi sügavamat ehk meie inimeseks olemist, meie eluviise?

Et Eesti rahvas võiks püsida, peaksid muutuma tervemaks ja tervislikumaks meie valikud ja väärtushinnangud. Paraku peame tõdema, et senimaani oleme mitmes küsimuses oma vabaduse aastate jooksul teinud vähisamme.

Teise maailmasõja eelses Eestis oli näiteks karskusaade palju olulisem, kui ta seda on praegu. 87% Eesti täiskasvanutest tarvitab alkoholi. Etanoolil on meie tänapäevases ühiskonnas normatiivne osa. Ometi on kahe perioodi võrdluses toimunud fundamentaalsed arengud, mis peaksid muutma meie suhtumist alkoholi hoopis teises suunas.

Vabariigi algusaastatel ei teatud, et alkohol on vähkitekitav aine, selle seose avastasid teadlased 1980. aastatel. Tollal ei teatud, et alkohol on teratogeen ehk lootelisi väärarenguid põhjustav mõjur. Selle avastasid teadlased 1973. aastal. Ometi on meie suhtumine alkoholi muutunud sallivamaks. See ei ole loogiline ega terve.

Veebruari keskel avaldas Bostoni Ülikool USAs mahuka analüüsi, mis teatas, et näiteks rinnavähi surmadest 15 protsenti on põhjustanud alkohol.

Üldse põhjustab alkohol seitset erinevat vähivormi ja kuigi suuremate alkoholikoguste tarvitamine muidugi suurendab vähiriski, leidis uurimus, et ka keskmiselt 1,5 ja vähema alkoholiühiku manustamine päevas oli vastutav koguni 30 protsendi alkoholi tarvitamisega seotud vähisurmade eest. Ehk teisisõnu, kui räägime alkoholikogustest ja vähiriskist, pole olemas riskivaba kogust.

Alkoholitootjad rõhuvad pikkadele traditsioonidele ja tõdevad, et inimese ja alkoholi vaheline sõprus on kestnud juba aastatuhandeid. On tõesti ja selle sõltuvusliku sõprussuhte taga on miljonid laibad, laastatud pered ja lokkav kuritegevus.

Kuid inimloomusele on omane mäletada vaid head. Nii kogunevad inimesed eri põhjustel ja löövad klaase kokku ning soovivad üksteisele «tervist».

Lugeja ütleb üsna õigustatult nüüd, et ega siis nendel vastuvõttudel traditsioonina kokkulöödud pokaalid ei väljenda meie rahva alkoholiprobleemi valusaimat osa. Seda küll, kuid sellisel valel loogikal rajaneva traditsiooni ülevalhoidmine on osa probleemi vundamendist. Tervisepokaalide kokkulöömine juurutab valel ja eitamisel rajanevat suhtumist alkoholi.

Eelmise aasta vabariigi aastapäeva järel küsis karskusliit teabenõudega presidendi kantseleist aastapäeva vastuvõtul tarvitatud alkoholikoguste kohta. Vastusest selgus, et peo korraldamisel valmistuti igale külalisele pakkuma kolme alkohoolset jooki, mis Tervise Arengu Instituudi alkokalkulaatori põhjal ületasid selgelt madala riski piire. Tõenäoliselt ei pööratud sellele lihtsalt nii põhjalikku sisulist tähelepanu.

Aga kuidas saaksime siis loota, et neid riskipiire hakkaks tõsiselt hindama ja kaaluma tavakodanik oma kodus või peolauas, kui seda ei tehta riigi tähtsaimal vastuvõtul, kus ometi pannakse suure meeskonna poolt rõhku igale detailile?

Nüüd oleme Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatud projekti «Alkohol ja kogukond» käigus Eesti väikelinnas Keilas kodanikuühiskonda hõlmavas ümarlauas otsustanud pöörata tähelepanu kohalike omavalitsuste tasandil leiduvatele praktikatele ja traditsioonidele. Esitasime teabenõude Harjumaa omavalitsustele ja küsisime, milline on nende suhe alkoholi seoses ametlike vastuvõttudega.

Saime infot kokku 18 omavalitsusest, millest seitse teatasid, et nende ametlikel üritustel ei ole alkoholi pakutud. Ülejäänud seda siiski pakkusid. Kuid tõstaks positiivselt esile just neid, kes ühel või teisel põhjusel on otsustanud oma vastuvõtud ja üritused korraldada alkoholita: Raasiku, Kõue, Nissi, Saku vald, Maardu, Padise, Keila vald.

Lisaks oli tervitatav areng ühes omavalitsuses, kus eelmise aasta vabariigi aastapäeval alkoholi serveeriti, kuid tänavune vallavanema ja volikogu esimehe vastuvõtt toimus alkoholivabalt.

Valdavalt paistab tegemist olevat läbimõtlemata teemaga. Kui läheneb pidupäev, tõuseb reeglina varem või hiljem päevakorda küsimus: mitu pudelit või kasti alkoholi varume? Kas see võiks olla üks teema, mille me ka just kogukonna tasandil läbi mõtleksime ja «korda teeksime»?

Me ei räägi alkoholi lauskeelustamisest meie ühiskonnas. Kuid arvame küll, et see närvimürgist vähkitekitav sõltuvusaine, mis põhjustab tohutult suurt majanduslikku, sotsiaalset ja tervisekahju meie riigile ja rahvale, ei peaks olema see aine, millega me oma riigi tähtsamatel päevadel üksteisele sel juhul justkui silmakirjalikult «tervist» soovime.

Tagasi üles