Lõikamise põhitõed on sarnased kõigil viljapuudel, kuid ploomi- ja kirsipuude lõikamisel on mõned erinevused võrreldes õuna- ja pirnipuudega.
Iga viljapuu vajab kärpimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõikuse eesmärgiks on kujundada tugev, õhku ja valgust läbi laskev võra, mis annaks igal aastal korralikku saaki. Mida hõredam on võra, seda paremini oksad kasvavad, sealhulgas ka viljaoksad ja viljad ning seda vähem levivad seenhaigused.
Lõikamata puu kasvab kõrgusesse ja laiusesse ning on väga tihe. Sellistel puudel muutuvad viljad väiksemaks ja korjamine raskemaks.
Millal viljapuid lõigata?
Viljapuid lõigatakse tavaliselt kevadtalvel alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Tugevate miinuskraadidega päevad lõikamiseks ei sobi, sest puudele võivad tekkida halvasti paranevad haavad.
Viimasele hetkele ei soovitaks ka lõikamist jätta, sest kevadine mahlavool on tugev ja lõikehaavad kurnavad puud tugevasti.
Puid võib lõigata ka suvel. Külmakahjustustega viljapuid on parem lõigata suvel, sest siis on kahjustuse suurus paremini näha. Hästi on eristatavad kuivanud oksad. Üksikuid jämedamaid oksi võiks lõigata just suvel, siis on ka puude vastupanuvõime haigustele suurem ja haavad paranevad kiiremini. Suvine lõikus tuleks lõpetada hiljemalt juuli lõpus, siis jääb puule piisavalt aega talveks valmistuda.
Olenevalt sordist ning puu vanusest võib oksi:
kärpida pungale (eemaldada osa üheaastasest oksast),
kärpida külgoksale (lõigata ära osa mitmeaastase oksa ladvast),
harvendada (lõigata ära oks või selle haru tervikuna).
Noorte viljapuude võra kujundamine
Esimestel aastatel kasvab puu jõudsalt, sest siis saagi moodustamisele energiat ei kulu. Sel ajal on soovitatav puu võra kujundada kaks korda – märtsis-aprillis ning juunis-juulis. Suve jooksul tihedaks kasvanud võra võib aiapidajat esialgu hirmutada. Alustama peaks selliste okste lõikamisest, mis on:
kuivanud;
murdunud ja vigastatud;
võra sisse suundunud;
otse alla suundunud;
täiesti püstsuunas kasvanud;
paralleelselt väga lähestikku kasvanud oksad (sobiva suunaga tugevam oks jääb alles).
Võimalikud juure- või kännuvõsud tuleks ära lõigata nii, et tüügast ei jääks.
Kandeealiste viljapuude lõikamine
Kandeealisi puid ei ole tingimata vaja igal aastal lõigata, kuid korrapärane lõikamine pärast võra kujundamist peab jätkuma. Seda võib nimetada hoolduslõikuseks. Kärbitakse üksikuid kasvus ette jõudnud oksi.
Harvendamisel lõigatakse võrast murdunud, vigastatud ning haigestunud oksad, samuti ristuvad, võra sisse kasvanud ja liialt püstised, paralleelsed ning kahvelharusid moodustavad oksad.
Kasvusuuna muutmiseks lõigatakse oks sobiva suunaga kõrvaloksani tagasi.
Kui vanemate viljapuude oksad hakkavad paljastuma ning kuivama, tuleks puid iga 4–5 aasta tagant nõrgalt noorendada (lõigata kõik suuremad oksad 3–4 aastakasvu võrra sobiva kõrvalharuni tagasi).
Vanade õunapuude tugev noorendamine
Hea aeg sellise töö jaoks on märtsi keskpaigast aprilli alguseni. Võra noorendamisel lähtutakse järgmisest reeglist: lõigatud puu või selle kõige ülemine oks ei tohi olla üle 2,5 m kõrge. Sõltuvalt võratüübist jäetakse alles 3-5 võraharu. Kõigil elujõulisematel okstel lõigatakse pool või rohkemgi okste ladvast tagasi.
Lõikamisel on soovitav jälgida, et:
lõigatakse võimalikult risti oksa, mitte tüve suhtes;
võra sissepoole suunduvad oksad tuleks eemaldada;
võimaluse korral ei jäetaks tüükaid.
Pärast tugevat lõikust kasvatab elujõuline puu suve jooksul väga palju vesivõsusid. Juuli lõpus-augustis tuleks valikuliselt osa vesivõsudest tervikuna ära murda (ei ole vaja lõigata) ning alles jätta tugevamad sobivas suunas ja paraja tihedusega kasvavad võrsed.
Õiepungade tekke soodustamiseks tuleks pikki võrseid tugevasti kärpida.
Ploomi- ja kirsipuude lõikamine
Luuviljalised on lühema elueaga kui õuna- ja pirnipuud.
Ploomi- ja maguskirsipuid soovitatakse võimaliku talvise külmaohu tõttu põõsaspuudena kasvatada. Luuviljaliste lõikekohtadest võib tekkida kummivoolus, mis pidurdab haavade kinnikasvamist ja nõrgestab puid. Üldiselt tekib see ainult kehvades oludes kasvades, halvasti hooldatud puudel või ka hiliskevadisel lõikamisel. Siis võiks suurte okste väljalõikamise jätta suveks.
Hea saagi saamiseks peaks ploomi- ja kirsipuude võra olema tihedam, sest neil on juba liigiomaselt varajasem okste paljastumine kui õunapuudel.
Luuviljalisi kärbitakse vähem ja valikuliselt, sest väga tugev kärpimine muudaks võra jälle väga tihedaks ja lisatööd ei ole ju mõtet teha. Tugevasti (umbes poole võrra) peaks siiski kärpima ploomipuude pikki aastakasve.
Kandeealiste puude vananevaid oksi saab välja vahetada võras olevate vesivõsudega.
Vanade ploomi- ja kirsipuude noorenemisvõime ei ole kuigi suur, sellepärast peab piirduma tagasihoidliku noorendamisega.
Pirnipuude lõikamine
Sarnaselt õunapuudele on võimalik ka pirnipuid noorendada.
Pirnipuu võra on looduslikult hõredam, võraokste ühendus tüvepikendusega tugevam, kultuurosa tunduvalt külmaõrnem. Looduslikult kasvab pirnipuu õunapuust palju kõrgemaks ja sellepärast on võra madaldamine saagi saamise eesmärgil oluline.
Pirnipuu on külmaõrn kultuur ja teda võiks kasvatada põõsaspuuna. Nii jäävad alumised oksad talvel lume sisse ning säilivad külma korral terved.