Udumäe puhketalu oli viis päeva Tõrva gümnaasiumi õpilaste päralt. Taimelaagris tegid lapsed tutvust õistaimede, sammalde ja samblikega ning panid teadmisi proovile viktoriinides.
Vesiheinast valmis salat ja angervaksast limonaad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui neljapäeva õhtupoolikul koos fotograafiga Udumäele jõudsime, üllatas meid laagriplatsil valitsev vaikus. Peagi saime teada ka põhjuse: õpilastel oli käsil õppetund samblikest ja sammaldest. 4.–6. klassi lapsed uurisid parajasti samblaid, 7.–9. klassi neiud-noormehed samblikke, nende ehitust ja kasvuvorme.
«Täna hommikupoolikul olime lastega Tõrva gümnaasiumi pargis, kus juhendajad Mare Leis ja Inga Jüriado viisid läbi pargiõppetunni, tutvustades seal kasvavaid õistaimi ning puudel kasvavaid samblaid ja samblikke,» selgitas gümnaasiumi klassiõpetaja ja taimelaagri projektijuht ning eestvedaja Liia Ortus. Tõrva õpilastega on õpetaja Ortus taolistes laagrites osalenud juba kuus suve ning igal aastal on päevakorras eri teema.
Külli Kalamees tutvustas lastele taimede liigirikkust ja liikide määramist, Kaja Kübar õpetas tundma koduümbruse kõige tavalisemaid taimeliike ja nende herbariseerimist. Täideti praktilisi ülesandeid taimede tunnuste vaatlemisel, uurimisel ja liikide määramisel.
Elevust tekitas Metsamoori külaskäik
Huvipakkuv ja uusi teadmisi andev oli õpetaja Ortuse sõnul Irje Karjuse ehk Metsamoori läbi viidud ravimtaimede õpe puhketalu ümbruses. Selgus, et tülikate umbrohtudena tuntud taimed on hoopis väega ravimtaimed. Nii saab vesiheinast vitamiinirikka salati ja valge madara mahl aitab sääskede hammustused mõne minutiga terveks ravida. Kohemaid kulusid need tarkused lastele ka ära.
13.–17. juulini kestnud laagri viimasel päeval sai teoks õppereis Jõgevamaale Luuale, kus laagrilised tutvusid metsanduskooli ja sealsete erialadega, arutlesid looduskaitse teemadel, käisid õppematkal ja külastasid Emumäe maastikukaitseala ning vaatetorni.
«Igal lapsel valmis laagris laagripäevik ja taimeraamat,» nentis õpetaja Ortus. Kui päeval tegeldi peamiselt eneseharimisega, siis õhtupoolikutel sisustati vaba aeg meelelahutustega. Sai joonistada, ujuda ja taimevaipa teha. Oma teadmisi sai proovile panna viktoriinides ja taimeteemalises mälumängus, mille koostas just laagri tarbeks oma kooli õpilane Urmo Kannukene.
Maal elav 5. klassi õpilane Janely Vahar ütles, et kuna talle meeldib loodus ning tema lemmikõppeaine on loodusõpetus, on vahva taolises laagris osaleda. «Esimest korda herbariseerisin taimi, see oli huvitav kogemus,» sõnas Janely. Augustis plaanib tütarlaps osaleda ka Kaitseliidu looduslaagris.
Uued teadmised koos meelelahutusega
Klassiõde Brit Marii Veri oli koolilaagris esimest korda ja seda ema soovitusel. «Sain teada palju huvitavat sammaldest ja samblikest,» sõnas ta. Mõlemad tüdrukud ütlesid, et oli põnev nädal ning nad plaanivad osaleda ka järgmisel suvel. «Soovitan tulla laagrisse ka oma koolikaaslastel. Ei kahetse, et koolivaheajal siia tulin, toredad ja huvitavad päevad olid,» nentis Brit Marii.
8. klassi neiu Angela Sööt oli laagris teist korda. «Lemmikaine on mul bioloogia ja kuna osalen ka bioloogia olümpiaadidel, siis tean, et taimedest mul teadmisi napib. Seepärast tulingi siia, sest siin saadud tarkustest on kindlasti tulevikus palju kasu,» kinnitas neiu. Temale meeldis kõige rohkem Metsamoori külaskäik. «Sain teada, et salatitaimede vahel kasvav vesihein ei ole mitte ainult umbrohi, vaid ka ise hea salatitaim,» lisas ta.
7. klassi neiu Helena Pruus tuli samuti teadmisi täiendama. «Muljed on head. Esinemas käisid huvitavad inimesed, söögid on väga head ja tore on üheskoos olla,» ütles ta. Mõlemad neiud kinnitasid, et laager läks asja ette – sai põnevalt vaba aega veeta ja samas uusi ja huvitavaid tarkusi koguda.
Laagris juhendaja kohuseid täitnud Tõrva gümnaasiumi bioloogia- ja loodusõpetuse õpetaja Marge Kaiv osales kooli õppelaagris esimest korda ning ütles, et see on üks tore ja samas väga vajalik ettevõtmine.
«Osale lastele meeldib loodus ja nad tahavad lisaks koolis õpitule uusi teadmisi saada. Teistele on aga olulisem olla koos sõpradega ja midagi vahvat ette võtta. Kuna looduslaagrid on õpilaste hulgas populaarsed, siis osalejatest puudu ei tule,» nentis õpetaja Kaiv.
«Olen siin saanud mõnegi üllatuse osaliseks. Poisid, kes koolitundides pole sugugi need kõige paremad ja aktiivsemad, on laagris väga tublid ja hakkajad. Õpin siin lapsi paremini tundma,» ütles Kaiv.
Müstiline limonaad
Põnev tegevus oli õpetaja Kaivi meelest Metsamoori retsepti järgi angervaksalimonaadi valmistamine. «Metsamoori sõnul pidi taolise limonaadi joomine aitama vanavanemate vaimudega suhelda ning lausa lendama panema. Kuigi meil seda kogeda ei õnnestunud ja keegi meist ka lendu ei tõusnud, oli limonaad mõnus, maitsev ja lõõgastav,» ütles ta muheldes.
Kuigi toetusraha taotlemine, eelarve koostamine, laagri korraldus ja kokkulepete sõlmimine on suur töö, tasuvad õpetaja Ortuse sõnul selle vaeva ära laagrilaste särasilmad ja rahulolu. «Lastele meeldib koos tegutseda, vabalt looduses olla. Laagrite peaeesmärk ongi suunata lapsed loodust jälgima, seda armastama ja hoidma ning säilitama,» ütles õpetaja.
Lastele jäävad taimelaagrit meenutama taimefotodega laagrisärk ja mälestusdiplom. Laagri korraldamist rahastas keskkonnainvesteeringute keskus. Osales 40 õpilast.