Küla, millel oma lennurada

Dagny Viks
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Torupillitraditsioonide elushoidja Ants Taul on ka kirglik lennuhuviline. Kui ilm soosib, võib Tauli Riidaja ümbruses õhus linnu kombel 
lendamas näha.
Torupillitraditsioonide elushoidja Ants Taul on ka kirglik lennuhuviline. Kui ilm soosib, võib Tauli Riidaja ümbruses õhus linnu kombel lendamas näha. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kas leiduks veel Eestis teist sellist vahvat küla, mis saab uhkust tunda päris oma lennuraja üle?

Torupillitalu peremehe Ants Tauli huvid ja kired ei piirdu sugugi pelgalt vaid omanäolise instrumendi ehk torupilli mängimisega. Kui Tauli silma tekkis helk juba neil hetkeil, mil ta kõneles armsaks saanud pillist, siis lennumasinad ning nendest rääkimine pani mehe silmad juba tõeliselt heledalt särama.

Taul pole enda sõnul küll kursis kõikide uskude ja usunditega, kuid hinduismile ja mitmele maausule omast taassündi mees isegi usub. «Nagu õpetus räägib, et inimene oli eelmises elus kas mõni teine inimene või hoopis loom, siis minu puhul on vist küll selge, et mina olin kahtlemata lind,» rääkis torupillimees veendunult. Taul lisas, et on alati soovinud toonekure kombel taevas lennata. «Kuidas on nii, et tema saab lennata, aga mina mitte?»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles