21 Eesti Vee-ettevõtete Liitu (EVEL) kuuluvat vee-ettevõtet korraldasid uue põlvkonna nutikate veearvestite ühisostuks riigihanke, mille võitis Taani päritolu Kamstrup A/S. Hankes osales ka AS Valga Vesi.
Nutikad veearvestid tulevad
13. oktoober 2015, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühishange osutus oodatult üsna populaarseks – hankedokumendid laadis alla mitukümmend ettevõtet,» ütles EVELi juhatuse esimees Hans Liibek. «Sama oodatult selgus riigihanke tulemusi lukku lüües, et Eesti vee- ettevõtjad saavad nutikad veearvestid soetada nii-öelda letihinnast ligikaudu kolmandiku võrra soodsamalt.»
EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees selgitas, et uue põlvkonna nutikad veearvestid võimaldavad olemasolevat joogivee taristut paremini ja kiiremini jälgida ning niiviisi parendada süsteemi hooldamist, töökindlust ning ressursikasutust.
Tarkmehe sõnul on uutel arvestitel vanade ees mitu suurt eelist. Nende tööpõhimõte võimaldab salvestatud andmete automaatset edastamist ja kauglugemist raadioside teel «sõida mööda» meetodil, mis on oluliselt mugavam ka tarbijatele: pole vaja enam igakuiselt andmeid edastada – vähem tüli ja meelespidamist.
Tänu uue põlvkonna nutikate veearvestite paigaldamisele on Eesti vee-ettevõtetel edaspidi võimalik varasemast oluliselt täpsemalt mõõta tarbitud veekoguseid, reageerida kiiremini veeleketele, torulõhkemistele ja samuti paremini auditeerida kasutatud ressursse – paraneb veevarustussüsteemi jätkusuutlikkus.
Uue põlvkonna arvestite oodatav eluiga on vähemalt 12 aastat.
«Uute arvestite pikem eluiga võiks aga väljenduda ka seadusandluses. Praegu kehtiva normi alusel on külma vee arvestite kordustaatlemise tähtaeg kaks aastat, olenemata arvesti tüübist ja kvaliteedist,» sõnas Vahur Tarkmees. Tema sõnul võimaldaks uue põlvkonna arvestite töökindlus kordustaatlemise tähtaja nihutada vähemalt viiele-kuuele, kui mitte isegi kümnele aastale.
Tarkmees lisas, et praeguse üsna lühikese tähtajaga kordustaatluse peamiseks põhjuseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toonud veearvestite ja joogivee kehva kvaliteedi. «EVELi arvates on need hirmud ajast ja arust,» kinnitas Tarkmees.
Lõppenud riigihanke tulemusel sõlmib iga vee-ettevõte eduka pakkujaga hankelepingu kindlaksmääratud arvu arvestite ostmiseks pakkumuses toodud hinnaga. Järgnevate tellimuste puhul ei ole pakkujal õigus küsida toodete eest kõrgemat hinda. Esimese tellimuse eeldatav maht on 25 333 veearvestit koos nutiseadmetega.
Riigihankega ostetavaid seadmeid finantseeritakse ELi ühtekuuluvusfondist 85% ulatuses. Ettevõtete omafinantseering on 15%. ELi toetusega soodustatakse tõmbekeskustest väljaspool kaasaegsete tehnoloogiliste
lahenduste kasutamist ning parandatakse seeläbi piirkondade konkurentsivõimet. Riigihanke esimese tellimuse maksumuseks kujunes 2 047 244 eurot ilma käibemaksuta.
Hankes osalevad lisaks Valga vee-ettevõttele Emajõe Veevärk AS; Järve Biopuhastus OÜ; Kadrina Soojus AS; Kohila Maja OÜ; Kose Vesi OÜ; Kuremaa ENVEKO AS; Kärdla Veevärk AS; Matsalu Veevärk AS; Paide Vesi AS; Põlva Vesi AS; Põltsamaa Varahalduse OÜ; Rakvere Vesi AS; Rapla Vesi AS; Saku Maja AS; Sillamäe Veevärk AS; Strantum OÜ; Tartu Veevärk AS; Valga Vesi AS; Viimsi Vesi AS; Viljandi Veevärk AS; Võru Vesi AS.