Rudolf tunneb ennast hästi

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rudolf ja talvepargi juht Siim Kalda
Rudolf ja talvepargi juht Siim Kalda Foto: Ilmo Tamm

Möödunud aasta detsembri alguses saabunud viiest väga toredast põhjapõdravasikast alles jäänud Rudolf tunneb tunneb ennast pärast ravikuuri juba paremini, andis teada talvepargi Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda.

Veel mõni nädal tagasi kepsles Winterplace`is ringi kari põhjapõtru ning eesootavale tragöödiale ei viidanud miski. Nädala jooksul hukkus paraku neli põhjapõdravasikat.

Veterinaararstide hinnang seedeprobleemidele oli kohe alguses õige ning vajalikud preparaadid aitasid loomadel seedimise uuesti toimima saada, aga kõrvalprotsessina jäid vohama nõrgenenud organismist tingitud bakterid, mis viisid loomade hukkumiseni. Õigeaegselt alustatud antibiootikumiravi päästis Rudolfi ning tema tervis on tänaseks parem. Kuna tegu on karjaloomaga, on naaberfarmist Ponimaalt toodud talle seltsiks poni Pibi.

Siim Kalda rääkis, et tänaseks on selgunud lahkunud põhjapõdravasikate lahkamistulemused ning veterinaararstide hinnangul oli nelja põhjapõdra surma põhjuseks suukaudselt saadud toit, mille seedimisega nad hakkama ei saanud.

«Viimased kaks nädalat on olnud väga raske aeg, mil oleme võidelnud põhjapõdravasikate elude pärast. Tänaseks on alles jäänud füüsiliselt kõige suurem põhjapõder Rudolf, kellel lõppes mõni päev tagasi arstide poolt määratud ravikuur,» lisas Kalda.

Põhjapõtrade hukkumise peamine põhjus oli soolestikus vohama hakanud mikroobi Clostridium perfringens tekitatud üliäge peensoole põletik ja mikroobi elutegevuse tõttu tekkinud toksiinid (septitseemia). Lisaks kirjeldatud mikroobile leiti organismist ka Klebsiella pneumoniae mikroobe. Mõlemad bakterid on igapäevaselt meie ümber olemas, aga normaalse immuunsüsteemiga organismidele probleeme ei tekita.

Lahangu tulemustest selgus, et noorloomade organismis oli olemas ka bakter Mannheimia granulomatis, mis on probleeme tekitanud Rootsis kasvatatavatele põhjapõtradele, põhjustades näiteks igeme- ja suulimaskesta põletikke ning kopsupõletikke.

«Põhjapõdrad ja teised sarnased loomad on väga tundlikud võõra toidu osas. Ka väike tükk nisutoodet – näiteks saia või küpsist–  võib juba tekitada tõsiseid seedehäireid, mille tulemusena nõrgeneb organism ja mis võib omakorda tekitada erinevate mikroobide aktiveerumist,» rõhutas talvepargi juht.

Aedikutes olevate põhjapõtrade toidulauale kuuluvad tema sõnul peamiselt spetsiaalne porograanul, hein, põdrasammal ja pajuoksad. Õiges koguses võib täiskasvanud isendite lauale lisada porgandeid. Igasugune muu toit, mis ei ole talitajaga kooskõlastatud, on keelatud ning võib kergesti tekitada probleeme.

«Võtame jätkuvalt päeva korraga ning teeme kõik, et Rudolf tunneks ennast hästi ja naudiks elurõõme veel aastaid,» rõhutas Siim Kalda.

Väga tänulik on ta enda kinnitusel kohalikule veterinaararstile Kaja Väärsile. «Ta on teinud Rudolfi päästmiseks kindlasti rohkem, kui me kõik üldse oodanud oleks.» Samuti kuulub tema tänu Tiiu Tootsile Ponimaalt, kes tuli appi Rudolfile seltsilise pakkumisega.

«Väga kahju, et me ei saanud lahkunud põhjapõtru pikemalt tundma õppida, aga koju jäänud Rudolf ja Otepää Winterplace`i kollektiiv soovib Svenile, Nikkole, Olafile ja Robbiele kõike paremat ja jõudu jõuluvana vankri vedamisel,» lisas lõpetuseks Kalda.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles