Valla vara kinkimine tekitas kohalikes kahtlusi

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1895. aastal valminud kunagise Helme mõisa sepikoda kuulub 1999. aastast arhitektuurimälestiste hulka. Teisel pool maanteed asuvad populaarsed Helme ordulinnuse varemed ja ohvriallikas.
1895. aastal valminud kunagise Helme mõisa sepikoda kuulub 1999. aastast arhitektuurimälestiste hulka. Teisel pool maanteed asuvad populaarsed Helme ordulinnuse varemed ja ohvriallikas. Foto: Taavi Niittee / Valgamaalane

Vallavolikogu otsus ajalooline sepikoda vallavalitsuse liikmete asutatud MTÜ-le kinkida tekitas küsimusi nii volikogus kui hoonet aastate eest ihaldanud ettevõtjate hulgas.

Kunagine Helme mõisa sepikoda, mis asub aleviku südant läbiva maantee ääres, on taasiseseisvumisest peale näinud mitut omanikku. Algselt kutsekeskkoolile kuulunud hoone läks õppetöö lõppemise järel Helmes kaitseministeeriumile, seejärel Riigi Kinnisvarale. 2010. aastal ostis selle enampakkumisel kohalik ettevõtja.

Erakätes ei saanud aga soodsa asukohaga maja kaua olla, kuna Helme vald otsustas vahetult pärast oksjonit kasutada niinimetatud eelisostuõigust ning hoone enampakkumise lõpphinnaga – 175 555 krooni – enda omandisse soetada. Väidetavalt oli selle põhjus tollane ambitsioonikas plaan sepikoda valla turismi arenguks kasutada.

Kuue järgneva aasta jooksul, samal ajal kui sepikoda üha ilmsemaid lagunemismärke näitas, näitas hoone vastu huvi üles mitu inimest, kellest aga keegi vallaga kokkuleppele ei jõudnud. «Ma ei hakka nimesid nimetama, aga küsiti telefonis ning käidi kohapeal vaatamas ja uurimas,» tunnistas Helme vallavanem Tarmo Tamm.

Kõik aga muutus sel kevadel, kui sepikoja võtsid tähelepanu alla Helme volikogu liige Andrus Lepikov ja vallavalitsuse liige Peeter Arro. Mehed olid veebruari keskel asutanud MTÜ Helme Selts ning plaanisid hoone kordategemiseks raha taotleda varsti avatavast Leaderi rahastusprogrammist.

Mehed viisid idee sepikojas euroraha toel midagi ära teha valda ning juba 20. aprillil jõudis vallavolikogu lauale ettepanek hoone otsuse korras MTÜ-le kinkida.

Istungil karmid hoiatused

«Volikogu liikmed peavad arvestama, et kui hääletame selle ettepaneku poolt, võib meie uksele koputada Kaitsepolitsei,» seisab istungi protokollis volikogu liikme Harry Mäe kurjakuulutav hoiatus, kes teeb ka ettepaneku võõrandamispunkt istungi päevakorrast sootuks välja jätta. «Vald soetas kinnistu 11,2 tuhande euroga ja nüüd me anname selle tasuta ära,» küsis Mägi, lisades arvamuse, et tegemist on valla vara «kantimisega».

Ettepaneku teise oponendina võttis istungil sõna volikogu liige Toivo Põldma, kelle arvates oleks pidanud aja maha võtma, et vara võõrandamine oleks läbipaistev ning selle tegelik väärtus selguks avaliku enampakkumise käigus. Samuti pakkus Põldma, et volikogu ja vallavalitsus seaksid võõrandamisele tingimused. «Võiks öelda, et otsuse projekt isegi «haiseb»,» ei olnud Põldma Mäest leebem.

«Aeg on näidanud, et omavalitsus ei suuda oma rahakotiga turismi arendada. Peeter ja Andrus on pöördunud valla poole, et Helme kogukonna jaoks midagi ära teha ja mina usaldan neid. Omavalitsusele Leader-meetmest raha ei anta. See on võimalus taotleda raha ajaloolise hoone kordategemiseks,» põhjendas Helme vallavanem istungil ettepaneku tagamaid.

Volikogu esimees Ave Visor oli samal meelt: väljendades arvamust, et tegemist on ainsa viisiga hoonet päästa. «Tegemist on MTÜga, mis hakkab tööle kogukonna heaks.» Otsuse suhtelist pakilisust seletas naine Leader-meetme avanemisega aprillis, misjärel oli rahastustaotluste esitamiseks vaid kuu aega. «Meil ongi kiire,» väidab Visor protokollis.

Hääletusetulemused fikseeriti nimeliselt. Poolt hääletasid Kristjan Jaanikesing, Tõnis Järv, Eldur Kaiv, Margo Metsoja, Maija Pallon ja Ave Visor. Vastu olid August Ilves, Harry Mägi ja Toivo Põldma. Erja Liivson ei hääletanud.

Šokeeritud ettevõtja

Otsusest möödus üle kuu aja ning üldsuseni jõudis info sepikoja uutest omanikest alles Helme Kihelkonnalehe mainumbri vahendusel. «Lugesin ja olin täiesti šokeeritud,» meenutas Tõrvas ettevõtjana tegutsev Kristi Napast, kes üllatust teiste hulgas kihelkonnalehe Facebooki-postituses väljendas.

Naise jahmatuse põhjus oli fakt, et viis aastat tagasi oli ta koos sõbranna ja ettevõtja Dagmar Kiviga hoone vastu üles näidanud tõsist huvi ning rääkinud ka vallavanem Tarmo Tammega. Kusjuures nende plaanid olnud väga sarnased Lepikovi ja Arro omadele.

«Soovisin lähikonnas ettevõtlusega alustada. Dagmar lõpetas just Pärnus hotellieriala ja tal oli lõputöö tehtud konkreetselt selle sepikoja alusel,» meenutas Napast. Koos sai käidud vallavanema juhatusel hoonet üle vaatamas ning plaanidest rääkimas.

«Meie idee oli hoone laenu võttes ära osta ja korda teha, aga me isegi ei jõudnud summadeni, kuna vallavanem näis väga vastu olevat,» rääkis Napast, kelle sõnul oli Tamm valmis hoonet naistele vaid viieks aastaks rentima.

Vahetult pärast kohtumist saatis Napast vallavanemale ka e-kirja lühikirjeldusega nende plaanidest: alumisele korrusele trahter, infopunkt ja käsitöötoad, ülakorrusele pikemas perspektiivis majutusvõimalused – kõik Mulgi võtmes. Rahastusvõimalusena nägid naised lisaks isiklikele investeeringutele eri projekte ja fonde.

Kinnitus jätkuvast huvist

«Kinnitame, et meie huvi Helme Sepikoja vastu on jätkuv. [---] Sooviksime siis vastavalt Teie tingimustele osa võtta parima idee konkursist, enampakkumisest või muust sellisest, mida Te olete otsustanud teha,» seisis kirja lõpus palve vallavanemale. Kuigi Napasti sõnul ei saanud nad sellele kunagi vastust, olid nad veendunud, et nende pöördumist on arvesse võetud.

«Kas siis nendel meestel, kellele see hoone nüüd lihtsalt kingiti, on säravamad silmad kui meil?» küsis Napast, kes ei hakanud varjama, et tal on tõsiseid kahtlusi, kas kinkimise puhul ei olnud tegu millegi kahtlasega. «Näib, nagu seda hoonet on aastaid hoitud teiste eest.»

Napasti arvates oleks võinud sepikoja tuleviku osas vallas läbi viia ideekonkursi. «Oleksime tõstnud kaabud sellele, kes oleks võitnud ... ja sellele oleks see kingitud,» arvas naine. Seejuures oli ta kindel, et nemad ei olnud viie aasta jooksul ainsad, kellel hoone vastu tõsine huvi oli.

Miks just nemad?

Tarmo Tamm kinnitas, et tõepoolest käisid Napast ja Kivi hoonet üle vaatamas ning huvilisi on olnud palju. «Üks asi on visioon – teine on, kes seda ellu suudab viia,» arvas vallavanem, lisades, et ju siis oli tollal kõnealuste huviliste ideed liialt toored.

Tollase kirja lugemist ta kinnitada või ümber lükata ei saanud, öeldes, et ka parimatel päevadel laekub tema postkasti mitukümmend pöördumist, mille läbitöötamiseks leiab ta vaevalt tunnikese aega. Ajakirjaniku välja prinditud kirja ta otsast lõpuni läbi lugema ei vaevunud.

Küsimusele, miks just Lepikovi ja Arro pöördumine kinkelepingu jõudmisega volikogu ette päädis, vastas Tamm, et idee toetas kogukonna tegevust piirkonnas. «Primitiivselt öeldes: Lepikov on väga aateline inimene, kes teinud Pilgari üritusi ja panustanud Helmesse kui kodukanti ning Arro on investeerinud Helmesse ja tahab veel investeerida.»

Otsuse kokkupanekut nimetas ta vallavalitsuse koalitsiooni meeskonnatööks ning selle vastuvõtmist volikogu pädevusse kuuluvaks ettevõtmiseks. «Koalitsioon on ju reeglina see, kes viib ellu asju ja otsustab, kuidas edasi liikuda. Opositsioon tavaliselt vastandub neile.»

Mäe ja Põldma kahtlustusi, et tegemist on korruptsiooni ja valla vara kantmisega, Tamm hajutada ei osanud. «Kui nad tahavad selle mõttega liikuda, siis jumala pärast, lasku käia.» Vallavanema sõnul on Helme ja Tõrva väiksed kohad ning jutte ja kahtlusi tekib igal sammul.

Esimene rahastusvoor ebaõnnestus

Sepikoja omandanud MTÜ Helme Selts kaasjuhataja Lepikovi sõnul on nende esialgsete plaanide seas asutada hoonesse infopunkt, mis võtaks kokku Helmet ümbritsevad legendid. Ülejäänud mõtted on praegu aga lahtised ja ettepanekud oodatud. «Meil ei ole kujutelma, et kõike oskame ja teame. Head ideed on väga suur väärtus.»

Enne aga kui hoonesse midagi ehitada, tuleb see Lepikovi sõnul rekonstrueerida ja selleks lootsid nad saada rahastust Leaderi meetmest. «Paraku ei jõudnud me muinsuskaitse tingimuste osas kokkuleppele ning ootame sügist, kui avaneb uus voor.»

Seni kavatsevad mehed hoone ümbrust vastavalt võimalustele kasida. «Näiteks võtsime ühe puu maja nurgalt maha. Kiiremas korras tahaks ära lammutada sealset mädanenud terrassi – teha seda, millele muinsuskaitse tingimused ei kehti.»

Sepikoja kinkimise asjus tekkinud poleemikat ja korruptsioonisüüdistusi Lepikov kuidagi tõrjuda ei soovinud. «Mismoodi ma neid tõrjuma peaks? Kujutan ette, et kui keegi ettevõtja oleks teinud MTÜ, teinud taotluse ja volikogu oleks otsustanud kinkida, oleks täpselt samamoodi kahtlustatud, et tegemist on korruptsiooniga.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles