Hargla küla – toimekas rahvas ja õdus kotus

, Valgamaalane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaal Taheva vallas asuv Hargla küla paikneb looduslikult kaunis keskkonnas. Siit voolab läbi kiirevooluline Mustjõgi, kant on ümbritsetud männimetsadega. Küla uhkus on pika ning väärika ajalooga kirik ja kool. Külas läbib Valga–Võru maantee.
Valgamaal Taheva vallas asuv Hargla küla paikneb looduslikult kaunis keskkonnas. Siit voolab läbi kiirevooluline Mustjõgi, kant on ümbritsetud männimetsadega. Küla uhkus on pika ning väärika ajalooga kirik ja kool. Külas läbib Valga–Võru maantee. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui Valgast 30 kilomeetrit Võru poole sõita, satume Hargla külla, kus paarkümmend aastat tagasi elas üle 250 inimese. Praegu on neid üksjagu vähem. Külas on kool, kirik, kauplus, apteek, kultuurimaja ja noortekeskus ning tegusad ja ühtehoidvad inimesed, kes kodupaika mõnusaks ja heaks elukohaks kiidavad.

Keskajal kuulus Hargla idapoolne osa Tartu piiskopkonda, läänepoolne Urvastele. 1694. aastal moodustati Urvaste, Karula ja Gaujiena kihelkonna osadest Hargla kihelkond. Hargla kiriku asemel laiunud vanasti küla, mille elanikud olnud arad, mispeale ümberkaudsed inimesed seda küla Argkülaks kutsunud. Sellest tulnudki Hargla nimi.

Hargla küla uhkus on kirik, kus tegutseb kohalik kogudus. Massiivse torniga uusgooti stiilis ehitatud pühakoda valmis aastatel 1817–1821 ja on maakirikutest üks esinduslikumaid. Kogukonna toel on kirikus pidevalt remonti tehtud. Hoolitsetud ja kena ilme on saanud ka Hargla kalmistu, kus asub 1781. aastal püstitatud kabel, mis on kindralmajor Wassermanni perekonna matusepaik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles