Eestlasesed ja internet

Sirje Lemmik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

2016 aasta oli interneti kättesaadavuse osas erakordne aasta. Kui varasematel aastatel oli internet kättesaadav 77% Eesti elanikkonnast, siis 2016. aastal tegi see number märgilise kasvu, tõustes 81%-le.

 «4% kasv võib esmapilgul tunduda väike, kuid Eesti elanikkonna kohta tähendab see seda, et ligemale 50 000 inimest said eelmise aastaga ligipääsu internetile. Samuti on tugevalt kasvanud inimeste arv, kellel on internetile igapäevaselt ligipääs. Stabiilselt 65% juures olnud number tõusis eelmise aastaga 72%-le. Eestis kasutab isiklikul otstarbel igapäevaselt internetti 89% vastanutest,»kommenteeris Google poolt läbiviidud uuringut Consumer Barometer turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Martin Varrand.

Meist kõrgema tulemusega on Euroopas vaid Rootsi, Norra, Horvaatia, Holland ja Hispaania. Maailma tasemel edestab meid näiteks vaid Austraalia, Brasiilia, Hong Kong, Israel, Jaapan, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Singapur ja Taiwan.

Kui näiteks USA-s on mobiilide kasutatavus peagi ühele tasemele jõudmas arvutite kasutamisega, , siis Eestis on nutitelefoni kasutajaid veel 63% ja arvuti kasutajaid 78% elanikkonnast.

Kui arvutite kasutatavus püsib stabiilselt ühel joonel, siis nutiseadmete kasutatavus on viimase kolme aastaga hüppeliselt kasvanud 38 %-lt protsendilt 63 %-le.

«Me elame erinevate ekraanide keskel ja seda ilmestab väga hästi ühendatud seadmete keskmine arv ühe inimese kohta, milleks on 2,5. Teisisõnu on keskmiselt ühe Eesti inimese kohta 2,5 erinevat seadet internetiga ühenduses.  Üha enam inimesi omab interneti kasutamiseks vähemalt kolme seadet, milleks on arvuti, nutitelefon ja tahvel,» ütles Varrand.

Millega Eesti inimene internetis tegeleb?

Tegevused, millega eestlane internetis oma aega sisustab, on sarnased nii arvutil, mobiilil, kui tahvlil, ainult osakaalud on erinevad. Jätkuvalt on kõige populaarsemad tegevused otsingumootorite kasutamine,, sotsiaalvõrgustike külastamine, e-kirjade lugemine ja videote vaatamine.

Kasvutrendis on toodete/teenuste iga-nädalane ostmine läbi interneti, seda võimalust kasutab näiteks nutiseadmel juba 1% kõigist Eesti nutiseadmete kasutajatest.

Internet võimaldab meil igapäevaselt järjest mugavamalt sealses keskkonnas oste sooritada. Seda mitmel põhjusel: üha enam tekib inimestel teadlikkus ja huvi uue toote vastu just internetist ,enne ostu sooritamist on lihtne koguda infot erinevate pakkujate kohta ja neid võrrelda ja ostu on järjest mugavam sooritada, sest ettevõtjad tajuvad üha rohkem interneti poolt pakutavaid võimalusi ja tarbijate kasutamisharjumusi internetis

«Kui rääkida sellest, kuidas üldse Eesti inimene uuest tootest kuuleb, siis kõige tõenäolisemalt kellegi teise eelnevast kogemusest (32 % uuringus osalenutest). Inimeselt-inimesele infovahetus on kõige vahetum ja väärtuslikum viis uue toote turundamisel ja internet seab selleks väga head võimalused. Samuti koguvad Eesti inimesed toodete kohta infot ka palju iseseisvalt ostueelseid uuringuid teostades,» ütleb Vararand uuringu kokkuvõttes.

Peamine infoallikas internetis info leidmiseks on otsingumootorid. Otsingumootoreid peavad esmaseks infoallikaks 42% kõigist internetis infot otsivatest inimestest. Teisel kohal on brändide endi veebilehed 26%-ga ja seejärel vahendajate veebilehed 21%-ga.

Kõige olulisemaks infoks peavad tarbijad toodete, hindade ja toote omaduste võrdlemist. Sellisel viisil kogub ostueelset infot 58% interneti kasutajatest. Lisaks sellele peavad tarbijad oluliseks teiste tarbijate arvamusi ja soovitusi (28%), otsivad poe asukohta ja toote kättesaadavust (27%) ning tutvuvad erinevate brändidega, kes soovitud toodet/teenust pakuvad (25%).

Seadmete poolest on internetis info leidmiseks kõige populaarsem arvuti (91%), misjärel tulevad üpris võrdselt nutitelefon (15%) ja tahvel (9%).  Nutitelefoni eelistavad tarbijad kasutada enim erinevate valikute võrdlemiseks (39%) ja valmistumiseks koheseks ostuks, et uurida näiteks poe asukohta või kauba kättesaadavust (35%)

Ostu sooritamine

Kui iga-nädalasi internetis ostude sooritajaid on Eestis täna 1% kõigist interneti kasutajatest, siis 33% küsitletud Eesti tarbijatest on oma viimase ostu sooritanud just interneti kaudu. Esimest kohta hoidab veel siiski füüsiline pood (56%), kuhu inimesele kohale meeldib minna. Ostetud toodetele meeldib aga inimestel ise poodi järgi minna, just sedasi on käitunud 75% tarbijatest oma viimasel ostul.  .

Eesti inimene ei ole võrreldes Euroopa teiste riikidega kõige suurem ostukogemuse jagaja, olles 3%-ga Euroopa üks madalamaid. Euroopa suurimad ostukogemuse jagajad internetis on Ukraina (18%), Rumeenia (14%) ja Bulgaaria (14%).

Igapäevaseid interneti kaudu video vaatajaid on Eestis palju, 34% kõigist vastanutest vaatab internetis videoid igapäevaselt, 36% iga-nädalaselt ja 12% igakuiselt. 15% vastanutest ei vaata internetist videoid mitte kunagi. Euroopaga võrreldes on Eesti pisut üle keskmise. Kõige suuremad internetis igapäevased video vaatajad on Euroopas Serbia (65%), Kreeka (50%), Ukraina (49%) ja Horvaatia 47%).

Ajendeid, mis motiveerib kasutajaid internetis videoid vaatama on mitmeid. Enim otsivad inimesed videotest meelelahutust/inspiratsiooni (51% vastanutest) ja soovivad video saatel lõõgastuda/põgeneda hetkeks muredest (43% vastanutest). Lisaks soovivad inimesed õppida videote abil midagi uut, leida infot millegi kohta, mida mujalt ei leia ning olla kursis huvi pakkuvate valdkondadega.

Allikas-Martin Vaarandi Google uuringu kokkuvõte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles