Intervjuu: Põgenikekriisil Euroopas lõppu ei paista

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul pole põgenikke seni Valgamaale elama paigutatud, kuid välistatud see pole. «Otsuse, kuhu saabujad lähevad, teeb sotsiaalministeerium vahetult enne perede saabumist. Paraku lähtub otsustusprotsess peamiselt sobiliku üürikorteri olemasolust, võtmata piisavalt arvesse näiteks saabujate hariduse ja töökogemuse ning omavalitsuse tööturu kokkusobivust,» on ta seejuures omajagu kriitiline.
MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul pole põgenikke seni Valgamaale elama paigutatud, kuid välistatud see pole. «Otsuse, kuhu saabujad lähevad, teeb sotsiaalministeerium vahetult enne perede saabumist. Paraku lähtub otsustusprotsess peamiselt sobiliku üürikorteri olemasolust, võtmata piisavalt arvesse näiteks saabujate hariduse ja töökogemuse ning omavalitsuse tööturu kokkusobivust,» on ta seejuures omajagu kriitiline. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kuni kestavad ärevad ajad maailmas, jätkub Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul põgenikekriis, millele euroliit kõige paremini reageerida pole suutnud. Valgamaale ühtegi pagulasperet paigutatud ei ole.

Kui palju on Eesti rändekava alusel põgenikke vastu võtnud?

«Ümberpaigutamise ja -asustamise kavaga on Eestisse saabunud 77 inimest. Neli on olnud üksikisikud, ülejäänud saabusid kolme- kuni kuueliikmeliste peredena. Täiskasvanuid on olnud 42 ja lapsi 35.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles