Veskirahval on hea klapp nii omavahel kui veskiga

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hellenurme veskiemand Mae Juske ja mölder Harri Teder võivad olla rõõmsad toetuse üle, mis maakonnas sedapuhku kõige suurem oli.
Hellenurme veskiemand Mae Juske ja mölder Harri Teder võivad olla rõõmsad toetuse üle, mis maakonnas sedapuhku kõige suurem oli. Foto: Tiit Loim/Valgamaalane

Hellenurme vesiveskis tegutsevad veskiemand Mae Juske ja mölder Harri Teder on sinna tulnud hoopis muult elualalt. Nendevaheline klapp jääb aga kohe silma.

Elvast pärit Juske jõudis Hellenurme esimest korda 1993. aastal, kui isa teda nende perele tagastatud veskit vaatama kutsus. «Siis olin kindel, et siia ei jää. Tulin siia täiesti pärapõrgusse, sel ajal ju internetti ei olnud, mobiile ei olnud, autojuhiluba mul ei olnud. Minule oli see täiesti isoleeritud paik.»

Aasta hiljem ta siia siiski tuli, enda arvates prooviks, mõneks aastaks. Nüüdseks on aastaid kogunenud 22 ja lahkumisplaane pole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles