/nginx/o/2017/03/17/6462721t1h49b8.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakond andis teada, et 2016. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna „Eesti kohanimeraamat“, rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias. Peaauhinna otsustasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitati avaliku hääletuse teel.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et kohanimeraamat on mõeldud väga laiale kasutajaskonnale ning teema aktuaalsust suurendab käimasolev haldusreform. „Nimed, olgu siis isiku- või kohanimed, on inimestele alati väga tähtsad olnud, nendega on seotud nii ajalugu kui identiteet,“ ütles Reps.
Peaauhinna pälvinud „Eesti kohanimeraamat“ on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Raamat sisaldab ka praktilisi soovitusi kohanimede kasutamiseks, nagu hääldust ja käändeid. Mitmel puhul on lisatud viipenimed, raamatu lõpus on kaardilisa. Kohanimeraamat valminus Eesti Keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Võru Instituudi koostöös, toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.
Ministrid märkisid ära veel kaks mullust keeletegu. Konkursi „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ puhul toodi esile idee ja selle värskus – populariseerida eestikeelse nime kasutamist, tõsta esile huvitavaid nimeleide ning seada eeskujusid. Konkursi algatasid Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu. Vikerraadio „Keelesaate“ tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate. Saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan.
Rahvas valis Säutsupääsukese kalambuurid
Keeleteo rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms. Oma kalambuuridega Twitteris ja Facebookis on Keiti Vilms tekitanud ja süvendanud paljudes jälgijates huvi ja armastust eesti keele vastu. Säutsupääsukese tviidid on sageli kas sõnamäng või viited eesti kirjandusele, eriti luulele. Autori keelekasutus on vahetu ja ehe, ta on ühelt poolt modernne ja tänapäevane, teisalt aga vaatab eesti kirjanduse minevikku.
Taustainfo
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 4282. Kokku anti 6536 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.
Rahvahääletuse võitsid Säutsupääsukese kalambuurid 864 häälega. Järgnesid Elisa raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 693 häälega, „Mulgi aabits“ 476 häälega, „Eesti kohanimeraamat“ 445 häälega ning Eesti Keele Instituudi keeleklipid 369 häälega.
2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ehk rohkem kui varem. Eelmisel aastal oli kandidaate 27, üle-eelmisel 18.
Keeleteo auhind anti tänavu välja üheteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.
Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Vändra Gümnaasiumis.