Kaks nädalat pärast rünnakut: mis juhtus haiglas tegelikult?

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga haigla kolmandal korrusel asuva siseosakonna koridor. Ägestunud patsient alustas oma rünnakut siseosakonnast, kus pääses välja isolaatorpalatist.
Valga haigla kolmandal korrusel asuva siseosakonna koridor. Ägestunud patsient alustas oma rünnakut siseosakonnast, kus pääses välja isolaatorpalatist. Foto: Tiit Loim

Kuigi kriminaalmenetlus alles käib, on nüüdseks võimalik anda teatav ülevaade, kuidas sai kaks nädalat tagasi teoks Valga haigla vägivaldseim intsident, kui patsient vigastas 12 inimest.

Valga haiglas pole psühhiaatriaosakonda. Ka haigla poolt algselt psühhiaatriapatsiendiks nimetatud mees pöördus raviasutusse mitte psüühikaprobleemi, vaid muu haigusega seotud vaevustega, mistõttu võeti ta vastu haigla siseosakonda.

Seal oli ta haigla juhi Marek Seeri sõnul mitu päeva täiesti rahumeelne. Seer lisas, et põhidiagnoosi tõttu pandi mees siiski isolaatorpalatisse. Põhidiagnoos oli psüühikahäirete alla paigutuv haigus, mida me inimese privaatsuse kaitseks ei avalda ja mille kohta pole ka kinnitatud infot.

Siinkohal tuleb väärarvamuste levimise ennetamiseks rõhutada, et psüühikahäireid on erinevaid ning selle diagnoosimine ei tähenda, et inimene oleks seetõttu vägivaldne. Antud teemal võib leida küll eri tulemustega uuringuid, aga mitu neist ja ka Tartu Ülikooli kliinikum kinnitab, et psüühikahäirega inimesed pole keskmisest vägivaldsemad. Haigla juhi sõnade põhjal oli psüühikahäirel konkreetses intsidendis siiski oma roll.

Ka prokuratuur ei leidnud raskeid vigastusi

Kuigi Seer ei kinnita, et mees enne rünnakut üldse vägivaldselt käitunud oleks, ja rõhutas, et patsient sai kinnises palatis vabalt ringi liikuda, avaldas ta, et palatit on võimalik kasutada ka ohjeldusmeetmena. Vahetult enne rünnaku toimumist läksid patsiendile rutiinset ravimit andma arst ning õde.

Seer lisas, et samuti oli eesmärk kontrollida mehe terviseseisundit, kuna ta oli kadunud kaamera vaateväljast. Ühelt haigla töötajalt pärit info kohaselt läks arst mehele manustama üht peamiselt rahustina kasutatavat ravimit Diazepami.

Mees ründas ukse avanud arsti ja õde, arstil lõi ta puruks ninaluu. Edasi asus ta käte ja jalgadega pealtnägijate sõnul valimatult peksma teisi kolmanda korruse siseosakonnas viibinuid. Siseosakonnast liikus mees edasi samal korrusel asuvasse hooldusosakonda, kus jagas lööke seal olnud vanuritest patsientidele. Hooldusosakonnas suutsid G4Si, politsei ja haigla töötajad ta lõpuks kinni pidada ning reanimobiil viis mehe Tartu psühhiaatriakliinikumi, kus ta viibis ka kolmapäevase seisuga.

Prokuratuuri ja haigla info kohaselt alla 10 minutit kestnud rünnakus sai lõpuks viga kuus haigla töötajat, viis patsienti ja üks politseinik. Tõsisematest vigastustest oli haiglajuhi sõnul lisaks nina murdnud arstile ühel teisel töötajal murtud sarna- ehk põseluu, kolmandal vigastatud roided ja abaluu ning kahel patsiendil vigastused näo piirkonnas.

Prokuratuuri info kohaselt sai üks patsient ninaluu murru. Seer lükkas ümber mitmed ajalehele saabunud vihjed koljupõhimiku ning reieluu murrust ja teistest tõsisematest vigastustest. Samuti ei esinenud siiski tema sõnul varasemalt kinnitatud sõrmeluu murdu. Ka prokuratuur kinnitas, et rasketest tervisekahjustustest polnud kolmapäevaks tõendeid ilmnenud.

Rasketeks tervisekahjustusteks loeb prokuratuur karistusseadustiku põhjal muu hulgas sellised vigastused, millega on põhjustatud oht elule, vähemalt neli kuud püsiv tervisehäire või püsiv töövõime langus vähemalt 40 protsendi ulatuses.

Turvamehi ei tule

Marek Seer avaldas, et nüüdseks on selgemaks saanud ka mehe agressiivsuse põhjus. Rünnaku toimepanija ei võtnud haiglajuhi sõnul suure tõenäosusega oma psüühikahäire ohjeldamiseks mõeldud ravimeid. «Kui ravimi kontsentratsioon organismis väga langeb, võivad tekkida meelepetted,» ütles Seer.

Seer kinnitas, et haiglapoolne käitumine intsidenti kuidagi esile ei kutsunud.

Prokuratuur ei soostunud jätkuva kriminaalmenetluse tõttu rünnaku põhjust kommenteerima.

Tulevikus selliste juhtumite vältimiseks on haiglal kaks lahendust. Esiteks ei jäeta enam pikemaks ravile patsiente, kelle põhidiagnoos on psüühikahäire ning kellega tegelemiseks haiglal puudub vastav osakond. «Kui patsientidel on somaatilised kaebused, tegeleme sellega ära ja suuname nad seejärel vastavatesse haiglatesse, kus on vastavad osakonnad,» ütles Seer.

Teiseks on kaalumisel häirenuppude arvu suurendamine. Turvamehi haigla palgata ei plaani. «Praegu ei näe, et peaksime palkama turvamehe. Meil on olemas häirenupp, iseküsimus on, kas neid häirenuppe võiks olla rohkem kui kaks – tõenäoliselt neid saabki olema rohkem. G4Si reageerimine on üsna operatiivne ja neid on võimalik kutsuda igal ajahetkel,» lisas Seer.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles