Hiljuti raamatukaante vahele saanud 12 aasta pikkuse uuringu "Mina. Maailm. Meedia" autorid tõdevad, et Eestit iseloomustab elanikerühmade üha süvenev eristumine ning sotsiaalse aja kiirendajate ja aeglustajate vastasseis.
Eesti elanike eristumine üha süveneb
17. aprill 2017, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu ühe põhijäreldusena võib tõdeda, et vastassuunaliste toimejõudude mõjul on ühiskonnarühmade eristumine Eestis süvenenud, teatas Tartu Ülikool (TÜ) BNS-ile. Eesti ühiskonna sisemises eristumises tuuakse esile kuus dimensiooni – sotsiaalne kihistumine, põlvkondlik dünaamika, etniline eristumine, ajaline asünkroonsus, erinev meediatarbimine ja erinev sotsiaalse sidustumise viis.
"Mõnel inimesel kujuneb valmisolek kiirete muutustega kaasas käia, neid koguni tagant tõugata. Teine, vastupidise suunaga ühiskondlik hoovus peegeldab aga nende kogemusi, kelle jaoks muutused on olnud valulised, toonud liiga suuri pingeid või kaotusi. Need inimesed püüavad muutusi pidurdada, ümber suunata, säilitada muutuste põhivoolule vastu seisvaid struktuure või kooslusi," selgitas raamatu toimetaja, TÜ meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm.
Uuringu tulemusi tutvustatakse üksikasjalikumalt teisipäeval Tallinnas toimuval konverentsil "Eesti ühiskond kiirenevas ajas", kus lisaks Peeter Vihalemmale esinevad professorid Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm, Halliki Harro-Loit ja teised raamatu kaasautorid. Külalistena Tallinna Ülikoolist diskuteerivad uuringu autoritele haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets ja võrdleva poliitika professor Raivo Vetik.
Uuringu põhjal valminud raamat annab tervikliku ülevaate TÜ ühiskonnateaduste instituudi pikaajalise Eesti ühiskonna muutumist käsitleva uurimisprojekti „Mina. Maailm. Meedia” peamistest tulemustest. Analüüsi aluseks on aastatel 2002, 2005, 2008, 2011 ja 2014 korraldatud esindusliku sotsioloogilise küsitluse tulemused. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab mitmeid tänapäevaseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi.