Arvamus: Kolm olulist soovi

Kersti Kaljulaid
, Eesti Vabariigi president
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid.
President Kersti Kaljulaid. Foto: Erik Prozes

On riike, kes saavad oma aega mõõta meist kordi pikema ajalooga. Kuid väikesele rahvale, elukohaga geopoliitiliselt seismilises piirkonnas, on sada aastat suur number. Suur seepärast, et väikese rahva elujõud pannakse läbi ajaloo kogu aeg kahtluse alla. Paljud rahvad ongi kadunud, Eesti rahvas on püsinud. Mingi jõud on meid kogu aeg hoidnud, ka läbi kõige raskemate aegade.

See jõud, mis meid on hoidnud, on meie esivanemate loo vägi. Olen veendunud, et tänase Eesti vaimulaadile pandi alus mitte 100 aastat tagasi, vaid põlvkondi varem. Täpset hetke ei ole. Kuid läbi aja kulgedes selgines me rahvale kolm vägevat, hoidvat ja kandvat soovi:

Olla omas kodus,
omal maal, peremees.
Laulda eesti keeles.
Anda oma lastele hea haridus.

Sellest sai eesti hinge põhiseadus ja see on tänaseni Eesti hinge põhiseadus.

Valitud rajalt ei ole meid kõrvale viinud ei sõjad, raskused ega okupatsioon. Need soovid on meid eest vedanud ja taganud Eesti püsimise.

Täna on põhjust tänuga mõelda kõigile neile, kes sellise kindla raja ette jätsid, kes määrasid meie saatuse ja suuna.

Praegu Eestis elavatele inimestele on saatuse poolt antud see võimalus taas kord hoida, kaitsta ja arendada meie riiki ja kultuuri. Sellel ajastul on loomulik, et meid viib edasi eelkõige arvamuste paljusus. Meid toetab mitmekesine ja mitmekülgne, tihti olemuselt rahvusvaheline Eesti kultuur.

Täpselt niisugust, nii vaba ja nii jõukat ajastut pole Eesti pind varem näinud.

Me oleme kaitstud, meid toetab samameelsete demokraatlike riikide ühine arusaam vabade kodanike riigist. Enamgi veel, oleme üks maailma vähestest edulugudest – 25 aastaga okupatsioonist ja viletsusest keskmise sissetulekuga digitaalseks ühiskonnaks. Oleme praegu suuremad, kui kaart näitab ja rahvaarvu statistika kokku loeb. Oleme õigel teel, sest väikeriik ei tohi väikselt mõelda.

Taevas maailma kohal pole ent pilvitu, on palju uusi ja ootamatuid ohte. Iseseisvust ja õigust olla vaba tuleb tõestada iga päev. Ka 100 aastat noor riik nõuab hoolt ja armastust kogu aeg. See ei ole raske, armastust oma riigi vastu tunneme tuhandest pisiasjast ja näeme seda iga päev. Armastust oma riigi vastu näeme üksteise silmadest, kui üksteisele naeratame. Armastus oma riigi vastu on seegi, kui tugevamad mõistavad ja aitavad nõrgemaid.

Eesti loo rääkimine kõigile, ühised ettevõtmised, ajaloo ja kultuuri tutvustamine enneolematus mahus, juubeliürituste raames – see aitab kaasa, et kõik, kes on oma südames saatuse sidunud Eestiga, oleksid koos meiega me riigi üle uhked.

Inimesed tähistavad aastapäevi ju mitte selleks, et loorberitel puhata, vaid ikka eelkõige selleks, et läbi koos olemise ja ühiste tegevuste kinnitada vastastikust austust ja lugupidamist. Et Eesti ei oleks mitte ainult riik ja koht kus elada, vaid eelkõige kodu. Me kõik teame, et sõnal «kodu» on eesti keeles eriline tähendus.

Kodu on koht, kus saame, isegi peame mõtlema tulevikuliselt ja üle põlvkondade. Sedagi võimalust pakub juubeliaasta meile küllaga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles