Kohus arutas Valgas pedofiili võimalikku vabastamist

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelis Hansar 2007. aastal pedofiiliaprotsessil Harju maakohtus.
Meelis Hansar 2007. aastal pedofiiliaprotsessil Harju maakohtus. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Eile, 19. aprillil oli Valga kohtumajas istung süüdimõistetu Meelis Hansari tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise arutamiseks. «Kohus teeb määruse teatavaks 28. aprillil,» ütles Krista Tamm esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistusest.

«Viru maakohus tunnistas 14. novembri 2014 otsusega 39aastase Meelis Hansari süüdi sugulise kire vägivaldses rahuldamises, kuid mõistis ta süü tõendamatuse tõttu õigeks talle esitatud süüdistustes lapsporno hoidmises, vabaduse võtmises seadusliku aluseta, kehalises väärkohtlemises ja vägistamises. Maakohus mõistis Hansarile karistuseks kuue aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse,» rääkis Tamm.

Tartu ringkonnakohus jättis 18. veebruari 2015 otsusega Viru maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Hansarile esitatud süüdistustes vabaduse võtmises seadusliku aluseta, kehalises väärkohtlemises ja vägistamises olid ainsad süüstavad tõendid kannatanu ütlused, mis olid aga vastuolulised ning kokkuvõttes ebausaldusväärsed.

«Muude tõendite puudumisel leidis ringkonnakohus, et Hansari õigeksmõistmine neis süüdistustes tuleb jätta muutmata. Sugulise kire vägivaldse rahuldamise süüdistuses leidis aga ringkonnakohus, et Hansari süü on tõendatud,» selgitas Tamm.

Ta meenutas, et lapsporno hoidmise süüdistuses leidis juba maakohus, et kohtulikul arutamisel uuritud tõendid ei võimalda järeldada, et Hansar oleks lapspornot kujutanud faile hoidnud oma arvutis. Õigeksmõistmist selles süüdistuses ringkonnakohtus ei vaidlustatud.

Süüdistuse järgi pani Hansar sugulise kire vägivaldse rahuldamise toime 2013. aasta suvel toona kaheksa-aastase kannatanu suhtes.

Ringkonnakohtu otsus jõustus 6. mail 2015, mil riigikohus ei võtnud asja menetlusse.

Varasemalt on Tamm Valgamaalasele selgitanud, et maakonnaga mitte seotud isikute ennetähtaegse vabastamise arutamine Valga kohtumajas tuleneb Tartu maakohtu kohtunike tööjaotusplaanist, mille järgi arutavad Tartu vangla kinnipeetavate ennetähtaegseid vabastamisi praegu kohtunikud teistes kohtumajades peale Tartu. Suur osa ennetähtaegseid vabastamisi ongi jagatud just Valka.

«Vastav tehnika istungite pidamiseks telesilla vahendusel on olemas kõigis kohtumajades, seega on see teostatav neis kõigis. Seos maakonnaga ei ole seetõttu määrav,» ütles Tamm.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist reguleerivad vangistusseadus ja karistusseadustik. Karistusseadustik määrab, milline osa karistusest peab olema kinnipeetaval kantud, et tal tekiks võimalus vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Vanglast vastavate materjalide saatmine kohtule toimub nii-öelda automaatselt vastava aja möödudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles