/nginx/o/2017/04/25/6590575t1h544d.jpg)
Eilsel eesti keele riigieksamil tuli eksaminandidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Valga gümnaasiumi eesti keele õpetaja Varje Schmidti sõnul oli eksamitegijate seas populaarseim teema, mis võimaldas arutleda, kuidas muudab tehnoloogia areng tööturgu ja õppimisvõimalusi. Sellel teemal kirjutas oma eksamitöö suisa 27 abiturienti 46st.
Valga gümnaasiumis eksami sooritanute vahel jagunesid lugemisosa teemad nõnda: viis õpilast valis raamatutele pühendatud luuletuste teema, mis põhines Leelo Tungla, Kätlin Kaldmaa ja Jan Kausi luuletustel. Triin Toomesaare mõistujutu «Kolm õde ehk Teekond sinna, kuhu naistel asja pole» valis 13 õpilast. Andra Siibaku artikkel «Facebooki »hea uus ilm«» pälvis 10 õpilase tähelepanu. Henri Ormuse artikli «Tuumajaam – müüdid ja tegelikkus kaalukausil» valis lugemisosaks 18 abiturienti.
Teises osas tuli kirjutada 400sõnaline arutlev lühikirjand. Kirjandi teema võis siduda eksami esimeses osas valitud teemaga, aga kohustuslik see ei olnud. Esimese variandi, kus eksaminandid võisid käsitleda ilukirjanduse mõju tänapäeva ühiskonnas, valis kirjutamiseks neli õpilast.
Viis õpilast arutles, kuidas mõjutavad stereotüübid tänapäeval arvamust soorollidest ja missugused muutused on toimunud inimeste arusaamades viimase sajandi jooksul. Üheksa abiturienti analüüsis, mida on kaasa toonud infost küllastatud ja sotsiaalmeediast mõjutatud maailm.
Neljas variant võimaldas arutleda, kuidas muudab tehnoloogia areng tööturgu ja õppimisvõimalusi ning mis on selle positiivsed ning negatiivsed küljed. See osutuski kõige populaarsemaks teemaks, millest kirjutas kokku 27 õpilast.