Juhtkiri: Noorte aeg

Valgamaalane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn Noorte Laulu - ja tantsupidu 2017, paberleht.
Tallinn Noorte Laulu - ja tantsupidu 2017, paberleht. Foto: Madis Sinivee / Pärnu Postimees

Eesti ajaloost on teada mitu perioodi, kui noor põlvkond on end ühiskonnas kehtestanud ja olulisi asju korda saatnud. Ühe näite võib tuua eelmise sajandi algusest, kui liikumine Noor-Eesti end selgelt vanemale põlvkonnale vastandas ja teatas, et aeg on teha muutusi. Liikumise üks ideolooge Gustav Suits sõnastas ka siiani aus oleva juhtmõtte: «Jäägem eestlasteks, aga saagem eurooplasteks.»

Teine periood, mil noorus Eestis jõuliselt pead tõstis, oli 1960. aastatel. Seda meenutab siiani sõnapaar «kuldsed kuuekümnendad». Sulaajastul tekkis paljudel noortel lootus, et ehk saab okupatsioon otsa või saab süsteemi vähemalt inimlikumaks muuta. Eriti tugevalt levisid sellised meeleolud noorte kultuuriinimeste seas, kes lõid toona teoseid, mille üle siiani põhjust uhke olla.

Paraku järgnes sulale taas jäisem periood. Uuesti tõstis noorus Eestis pead 1990. aastate alguses. Selle ilmekas väljendus oli 32aastase Mart Laari saamine peaministriks. 26aastasest Jüri Luigest sai algul portfellita minister, hiljem kaitseminister – ajaloo keerdkäikude tulemusena sai ta hiljuti taas sellesse ametisse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles