/nginx/o/2013/11/12/2615584t1hfa1c.jpg)
Tuleohutuse seaduse järgi peab kütteseadet ehk ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri igal aastal vähemalt korra puhastama. Tihedama kasutamise korral tuleb neid aga tihedamini puhastada. Tähtis, et lõõrid oleks puhtad ning sellega välditud tahmapõlengute tekkimine.
Eramajade korstnaid ja lõõre tohib ise pühkida, kuid kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Kortermajade ja ridaelamute korstnaid peab igal aastal hooldama korstnapühkija. Ta puhastab ja vaatab kütteseadmed üle, teeb parandust vajavate vigade kohta ettekirjutused ning väljastab tehtud tööde kohta akti.
Kel aga korstnapühkija juba käinud, küttekoldeid kontrollinud ja lõõrid puhtaks teinud, sellele mõned soovitused päästeametilt. Kui küttekollet ei ole pikemat aega kasutatud, ärge laduge esimesel kütmisel ahju- või pliidikollet pilgeni puid täis. Esialgu pange väike kogus pilpaid või paberit, et kütteseadme suitsukäigud ja korsten üles soojendada. Nii ei aja kütmisel ahi suitsu sisse.
«Ja veel, küttekollete siibritel on kaks asendit, kas kinni või lahti. Kütmise ajal siibrit poolkinni hoida ei tohi. Tõmbe takistamine põhjustab ebatäielikku põlemist, mille tagajärjel kulub sooja saamiseks rohkem küttematerjali ja lõõrid tahmuvad kiiremini. Sama tagajärg on kütmisel märgade puudega,» rõhutas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.