Eesti jahimeeste seltsi (EJS) seakatku infopäeval sai kinnitust kurb tõsiasi, et kuna sigade Aafrika katku uute leidude kohta tuleb pidevalt teateid, on taud meie looduses endiselt alles ja kujutab endast siiani ohtu.
Inimene aitab katku levikule oluliselt kaasa
14. september 2017, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hoolimata sellest, et metssigade arv pidevalt väheneb, ei ole meil mingisugust eeldust arvata, et viirushaigus oleks taandumas,» tõdes EJSi tegevjuht Tõnis Korts. «Jahimeeste ülesanne on jahihooaja lõpuks saavutada maksimaalne metssigade asutustihedus 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta, millele oleme juba üsna lähedal.»
Sel aastal on Eestis uuritud 7480 metssiga, neist 7129 kütitud, 332 hukkunud ja 19 hukatud metssiga, lisaks on tuvastatud 676 seakatkuga nakatunud isendit. Infopäeval tõdeti, et seakatku levitamisel on endiselt oluline viiruse edasikandja olnud inimene. Seetõttu peavad jahimehed ja teised metsas viibijad väga rangelt bioohutusnõudeid järgima.
«Jahimehed on seni seakatkuga võitlemisel olnud riigile kõige tähtsamad partnerid,» selgitas veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup. «Ühtlasi tuleks edaspidi seakatku tõrjeks korraldada jahti ka seafarmide ümbruses, et taudioht viia miinimumini.»
VTA hinnangul tuleks katkust mõjutatud aladel küttimist jätkata vähemalt juurdekasvu ulatuses ning soovitatav oleks metssigade arvukust järgnevatel aastatel hoida allpool kui üks isend 1000 hektari jahimaa kohta.
Lisaks andis infopäeval veterinaar- ja toidulabori viroloogia-seroloogia osakonna juhataja Katrin Mähar ülevaate seakatku biouuringutest, mis tehti Saksamaal ja Madridis. Ta tõdes, et paralleelselt sigade Aafrika katku uuringutele võetakse proove ka klassikalisele sigade katkule, mis levib praegu Lätis.