/nginx/o/2017/10/06/7182417t1h6066.jpg)
Taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend loobus uue plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest, sest tõusnud alkoholiaktsiisi ja suurenenud piirikaubanduse tõttu on vähenenud töödeldavate plastpakendite hulk.
Ettevõte loobus piirikaubanduse tõttu tehase ehitamisest (1)
8. oktoober 2017, 17:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal ütles pressiteate vahendusel, et Eestis turule paisatavate pakendite maht ja sellest tulenevalt ka kogutud pakendite hulk on tugevas langustrendis. Samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa.
«Alkoholiaktsiisi on ilma laiema mõjuanalüüsita korduvalt ja järsult tõstetud ning seda tõstetakse järgmisel aastal veelgi, selle tulemuseks on plahvatuslik piirikaubanduse teke. Suures pildis mõjutab riigi tekitatud olukord Eesti majandust, lisaks kärbib siinset joogitööstust, kuid mis kõige kurvem, sunnib loobuma projektidest, mis aidanuks Eesti sammukese lähemale ressursside säästlikule ringmajanduse mudelile,» lisas Raal.
Selle aasta juulis otsustas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) Raali sõnul toetada 1,1 miljoni euroga Eesti Pandipakendi algatatud jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu projekti. Sellega oleks loodud Eestisse võimalused PET-pudelite kohapeal ringlusesse võtmiseks. Projekti kogumaksumus oli kolm miljonit eurot.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate ja maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse sunnil loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesanne on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Organisatsiooniga on liidetud 320 tootjat ja maaletoojat ning 800 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta.