Loodusmuuseum manitseb sügisel mitte linde toitma

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sinikael-pardid on ühed neist rändlindudest, keda ei tohiks toita.
Sinikael-pardid on ühed neist rändlindudest, keda ei tohiks toita. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Loodusmuuseum paneb inimestele südamele, et on viis põhjust, miks rändlinde sügisel toita ei tohi.

Nii nagu igal sügisel, on ka tänavu kätte jõudnud lindude rändeaeg – lindude toitmine takistab aga rände algust ning inimese hea kavatsus võib lindudele hoopis elu maksta, edastas loodusmuuseum. Nimelt rändavad linnud toidupuuduse tõttu. Kui neid toidetakse, ei tunne nad ühel hetkel aga enam rändamisvajadust, sest toit on ju olemas, vahendas loodusmuuseumi teadet BNS.

Seega on rändehooaja alguses oluline meeles hoida, et näiteks linnades elavad sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged on rändlinnud ning nad ei vaja lisatoitu. Linnud leiavad toitu lahtistest veekogudest, ning veekogu jäätumisel liiguvad edasi soojematele aladele. Lindude toitumisest on mõistlik hoiduda mitte ainult vahetult enne rännet, vaid muulgi ajal, sest toitu andes kannatab lisaks veekogule ka lindude tervis.

Loodusmuuseumi sõnul võib toitmine lindudele saatuslikuks saada viiel erineval moel. Esiteks takistab see rännet – toitmine põhjustab lindude kohale jäämist paikades, kus nende loomulik toiduallikas ehk veekogu täielikult kinni külmub. See tähendab, et linnul kaob võimalus looduslikult toituda ja ta jääb sõltuma inimesest. Kuna inimesed annavad lisatoitu aga ebaregulaarselt, võivad linnud suure pakasega nälga jääda, külmuda ning surra. Seda ei välista ka regulaarne toitmine, sest linnu hukuks piisab vaid ühest külmal jääl veedetud ööst.

Rände ärajäämine muudab linnud nõrgemaks. Inimeste antava lisatoidu söömine ei ole rändlindudele loomupärane ja muudab nende käitumisharjumusi. Rändlindude lisatoitmine mõjub ka üldiselt lindude füsioloogilisele võimekusele ja instinktidele, muutes neid märkimisväärselt nõrgemaks.

Toitmiseks kasutatakse peamiselt saia, mis ei ole metsiku looma organismile tervislik ega täisväärtuslik toit – saia koostisosade hulgas pole midagi, mida luiged eluks vajavad või mida looduslikult nende toidulaualt leiab. Saia söömine võib lindudel tekitada seedehäireid ja maksakahjustusi.

Lindudele mitteomane toitumine võib endaga kaasa tuua haigusi, mis avalduvad tiibade ebanormaalses arengus. Tiibade väärareng võib omakorda viia selleni, et lind ei saa enam normaalselt lennata. Lisaks levivad toitmiskohtade ümber kogunevad suurearvulistes linnukooslustes kergemini ka igasugused nakkushaigused.

Toitmine häirib veekogude loomulikku tasakaalu, sest osa toidust, mis vette visatakse, ei jõua lindudeni, vaid vajub veekogu põhja. Veekogu põhja settivad toidupalad rikuvad veekogu toitelisuse tasakaalu. Lisaks meelitab ära söömata toit ligi närilisi ning põhjustab bakterite ja vetikate vohamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles