Intervjuu: Maheäri toob Eesti maakohtadesse elu tagasi

Tõrvas koolis käinud Siim Kabrits usub, et Eesti väikelinnad ärkavad taas ellu, kui õpime oma loodusrikkusi õige hinnaga müüma. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Poliitikaga sügisel lõpparve teinud maheda ettevõtluse eestkõneleja Siim Kabrits (38) usub, et Eestis on hulk teenimatult vähe tähelepanu saanud rikkusi, mille abil ka töökohti väikelinnadesse ja küladesse tagasi saab tuua.

Mullu sügisel tekitas üksjagu kõneainet tehing, kui müüsite 700 tonni Eesti maheõunu Poola ja Saksamaale, kust muidu Eestisse õunu sisse ostetakse. Kuidas on õunaäri aastaga arenenud?

Paljudele inimestele oli vaja usku, head näidet, et Eesti õun on väärtuslik ja seda on võimalik viia nii Poola kui Saksamaale. Eesti toidul on väärtus ja see tuleb välja müüa õiges kvaliteediklassis. Me ei taju veel, et Eesti keskkond on puhas ja see pole võrreldav teiste riikidega. Kui Hiinas on 80 protsenti põhjaveest Maailmapanga andmetel reostatud, siis selles keskkonnas toodetud toit ei ole väärt sama, mis Eesti puhtas keskkonnas toodetu.