Mõni päev tagasi kohtasid Valgas jalutanud inimesed Laia tänava lähedal truubil päikse käes lebanud nastikut.
Nastik peesitas truubil
8. mai 2012, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste üllatuseks ei lasknud nastik end uudistajatest kuigivõrd häirida. Samuti tundus, et tal polnud midagi selle vastu, kui teda pildistati. «Nautis ilmselt päikest, » arvas Tarmo Rosenberg.
Lasknud end ligemale veerand tundi imetleda, otsustas madu aga vette sukelduda, kus pealtvaatajad said imetleda tema omapärast, ent kiiret liikumist vees. Lõpuks kadus madu truubi kaudu uudistajate vaateväljast.
Nastik elabki Vikipeedia andmetel peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, ka mererandades. Hästi sobivad talle elupaigaks rabad. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele.
Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse.
Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel.
Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist.
Nastikud on põhiliselt päevase eluviisiga, kuid toitu püüavad nad hommikul ja õhtul. Hommikut alustavad nad pika päikesevanniga.
Nastikud hammustavad inimest väga harva. Nende mürginääre eritab ainult lima. Nastikuhammustus on inimesele kahjutu, ent võib siiski olla üpris ebamugav. Enamasti nastik ainult lööb inimest peaga.